Ilmastik on oma olemuselt väga muutlik ja see mõjutab nii loodust, ühiskonda tervikuna kui ka iga üksikisiku elutegevust. Kliimatingimused on pidevas muutuvuses. Ilmast sõltuvad väga paljud eluvaldkonnad, nagu näiteks põllumajandus, lennundus, merendus ja paljud teised.

Suurt majanduslikku ja sotsiaalset kahju põhjustavad enim just ohtlikud ilmanähtused, mis ohustavad nii inimest kui ka loodust ja võivad mõnikord kaasa tuua väga tõsiseid tagajärgi. Nende alla kuulub terve hulk atmosfäärinähtusi: äike, rahe, tugevad vihmasajud, tormituuled, pagid, tornaadod ja vesipüksid.

Tänavune vesipüksihooaeg on aktiivne

Eelmisel aastal Tartu Ülikooli geograafia osakonnas tehtud uuringust selgus, et perioodil 1997–2019 olid Eestis kõige suurema esinemissagedusega tormituuled ja pagid. Täpsustuseks nii palju, et pagiks ehk pagituuleks nimetatakse lühiajalist äkilist tugevnemist äikesepilve all või selle läheduses. Selle korral puhub tuul ühest suunast või muutub selle suund vaid vähesel määral.

Töös leiti, et aastas on keskmiselt 90 tugevast tuulest tingitud kahjustuse juhtumit, mis on enamasti seotud murdunud puude ja elektrikatkestustega. On põhjust arvata, et tegelikkuses on see arv isegi suurem.

Veelgi võimsamaid tuuli põhjustavad tornaadod ehk trombid ehk keeristormid, milles tuule kiirus võib küündida kuni 140 meetrini sekundis. Aastal 2013 mõõdeti Põhja-Ameerikas Oklahoma osariigis El Reno piirkonnas tornaado tuulte maksimaalseks kiiruseks 150 meetrit sekundis, mis on uus teadaolev rekord.

Kuigi võiks arvata, et Eestis neid ei esine, siis uuritava perioodi kohta leiti vähemalt 52 tornaado  ja 87 vesipüksi juhtumit, mis teeb keskmiselt kaks kuni kolm tornaado ja kolm kuni neli vesipüksi juhtumit aastas. Tornaado juhtumeid leiti enim Tartumaalt, kus neid tuli ette 11 korda ja Lääne-Virumaalt, kus neid oli kaheksa. Tänavu 1. septembri seisuga oli Eestis registreeritud 15 vesipüksi juhtumit ehk oli väga aktiivne hooaeg. Seevastu tornaado juhtumeid ei ole tänavu registreeritud.

Tundub ehk uskmatu, aga Eestimaa taevast on alla sadanud ka enam kui seitsmesentimeetrise läbimõõduga hiidrahet, mis võib põhjustada suuri kahjustusi hoonetele, autodele ja tekitada vigastusi nii inimestele kui ka loomadele.

Rahest tingitud kahjustusi esineb pea igal aastal. Kui rahe diameeter küündib juba kahe sentimeetrini või üle selle, loetakse seda ohtlikuks. Nii huvitav kui see ka pole, siis Eestis on räägitud isegi 12-sentimeetrise läbimõõduga raheteradest, mida sadas väidetavalt 29. mail aastal 2000, kuid selle kohta puuduvad ametlikud kinnitused. Sellest olevat teada andnud üks taluperemees Ida-Eestis.

Lisaks rahele on ohtlikud tugevatest vihmadest tingitud üleujutused ja pinnase ärakanne, mis on sagedasemad just äikese ajal. Eraldi tasub välja tuua ka suurlinnad, mida illustreeris suurem juhtumite arv. Lisaks sellele, et suurlinnades on rohkem vaatlejaid, on nendes ka enamik pinnasest asfalteeritud. See aga tähendab, et vihmavee äravool on raskendatud ja vihmaveest tingitud probleemid on seega kerged tekkima. Mõnikord võib vaid loetud minutitega taevast alla sadada ligi ühe kuu sademete norm.

Kuidas neid nähtusi paremini ennetada ja reaalajas jälgida?

Selleks, et ilmastikunähtusi paremini ette näha, on vaja esmalt mõista, kuidas sünnib tänapäeval ilmaprognoos.

Ilmaprognoosi aluseks on ilmajaamadest kogutud vaatlusandmed, mis viiakse ilmamudelitesse, mis töötavad võimsate superarvutite peal. Seejärel analüüsivad ja võrdlevad sünoptikud erinevate mudelite arvutusi, koostavad lõpliku prognoosi ja alles seejärel edastavad selle avalikkusele. Teadmine, milliseks kujuneb ilm lähiajal, on ülimalt oluline, eriti just ohtlike ilmastikunähtuste puhul.

Ohtlike ilmastikunähtuste seiramiseks kasutatakse peamiselt ilmaradari-, satelliidi- ja välgudetektorite andmeid. Ilmaradari abil saame jälgida sajupilvede teket, nende intensiivsust ja liikumist. Eestis töötab praeguseks kaks ilmaradarit, millest üks asub Harkus ja teine Kesk-Eestis Sürgaveres. Satelliidiandmed on aga väga kasulikud pilvede jälgimiseks ning välgudetektorid äikese tuvastamiseks.

Tänapäeval on suur abi ka vabatahtlikest ilmavaatlejatest, kes jagavad informatsiooni ohtlike ilmanähtuste kohta. Tõsisematel ilmahuvilistel on sageli oma kodudes ka ilmajaamad, mis koguvad ööpäevaringselt andmeid ja saadavad neid internetti. Kõik andmed ei ole privaatsed. Teatud lehekülgede kaudu pääseb igaüks neile ligi. Vabatahtlike vaatlejate andmed aitavad erinevaid ilmanähtusi kaardistada, sündmusi verifitseerida ja on väga kasulikud ka sünoptikute operatiivtööle.

Ohtlike ilmanähtustega seotud uuringuid on Eestis pigem vähe ja vastav terminoloogia on alles lapsekingades. Küll aga on loodud vastav terminoloogiakomisjon, kes tegeleb meteoroloogia terminite arendamisega.

Selleks, et osata ohtlikke ilmanähtusi tulevikus paremini ennetada ja nende tagajärgi leevendada, on vaja neid esmalt põhjalikumalt uurida ning selleks on meil vaja rohkem andmeid ja ka inimesi, kes sellega tegeleksid. Ohtlike nähtuste sagedusega toimuva mõistmiseks on vaja luua võimalikult täielik andmebaas ja seda klimaatiliselt analüüsida.

Eestis tegeleb alates 2005. aastast kuni tänaseni koostöös vabatahtlikega ohtlike ilmanähtuste kogumisega Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrk (EÄV). Igaüks saab anda sellesse oma panuse. Lisaks valmis hiljuti Eesti esimene riiklik ilmaäppi "ILM+", mille kaudu saavad nüüd ilmahuvilised huvitavate ja ohtlike ilmanähtuste kaudu infot jagada. Rakendus on olemas nii Androidile kui ka IOS-ile. Siinkohal kutsungi üles kõiki inimesi aktiivsemalt ilma vaatlema ja infot jagama selle kohta.

Tartu Ülikooli geograafid tutvustavad videoloengute sarja raames erinevate ruumiandmemassiivide kasutamise võimalusi geograafia valdkonnas. Andmete nutikas kasutus aitaks lahendada mitmeid probleeme, nagu hädaolukordade juhtimine, ilmastikunähtuste ennustamine, rahvaste ränne ja koroonaviiruse levik, ning võimaldaks luua uusi rakendusi traditsioonilistele kaardilahendustele.