Mida peate oma senise elu või karjääri kõige nauditavamateks hetkedeks ning kui palju võivad ühtida need põhjustega, mille pärast teid akadeemikukandidaadiks esitati?

Viimaste aastate jooksul on mu karjääris olnud kaks hetke, mille puhul võib öelda, et olen neid nautinud. Ilmselt on olnud need teataval määral seotud ka mu akadeemikukandidaadiks esitamisega.

Esmalt 2019. aastal ilmunud Eesti rahvusatlas. Võib öelda, et see oli geograafide kogukonna jaoks ühe unistuse täitumine. Rahvusatlase väljaandmisega alustati enne II maailmasõda August Tammekannu juhtimisel. Toona jõuti vaid ühe kaardi proovitrükini. Nüüdset rahvusatlast valmistasime ette umbes kuus aastat.

Kuna rahvusatlaste puhul pole olemas ühtset konseptsiooni, siis tuli ka see välja töötada. Lõpuks on Eesti rahvusatlas kooslus uutest ja vanadest kaartidest ja võeti raamatuturul väga hästi vastu. Võib öelda, et Eesti rahvusatlas koondab kogu meie kartograafilise ajaloo.

Teisena mainiks õ ja ö häälikulise vahepiiri tähistamist Saaremaal. See lähtus Theodor Kaljo 1928. aasta magistritööst. 2018. aasta Roheliste rattaretke käigus sai see maastikul ka tähistatud, kuid maanteeamet keelustas toona need märgised. 2020. aastal püstitati aga Saare vallavalitsuse eestvõttel Väinatammi lähedusse viiemeetrine Õ/Ö-tähis, mis meenutab kõigile möödasõitjaile Eesti murdekeeli.

Need mõlemad algatused on lähtunud mu teaduslikest huvialadest, seetõttu on eriti hea meel, et teadustööd lähevad inimestele korda ja paistavad välja ka ühiskonnas laiemalt. Eelnevale kahele võiks lisada veel rahvanime mulk (ei pärine läti keelest) etümoloogia lahendamine (koos Kersti Lustiga).  

Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?

Geograafia suurim ülesanne on kindlasti maailma ruumiline mõtestamine, mille poolest nad eristuvad teistest valdkondadest. Peame mõtestama ruumiliselt näiteks keskkonnaprobleemide või kultuurikonfliktide teket ja lahendusi nii globaalselt kui ka lokaalselt. Ruumiline mõtlemine pakub hulgaliselt võimalusi analüüsideks ja selgitusteks ning uuringutest lähtuvalt ka ühiskonnakorralduse parandamiseks. Viimasest aga lähtub otseselt meie heaolu. 

Millisena näete te akadeemikute rolli 21. sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid olema nad argielus?

Teaduste Akadeemia koondab Eesti tippteadlasi. See on koht, kus saab erapooletult ning selgelt ja teaduslikult läheneda kõigile ühiskonnas ettetulevatele probleemidele. Just erapooletu ja selgelt teaduslike selgituste viimine ühiskonda on akadeemia ja akadeemikute peamine roll 21. sajandil (ja oli seda ka 20. sajandil).

Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?

Akadeemikus saamine näitab, et töö ja tegevused, millega tegelen, on väärtustatud. Otseselt ilmselt see elu ei muudaks, kuid annaks jõudu Eesti looduse ja kultuuri uuringutega edasi tegelemiseks.