"Ütleme nii, et kassades seda ei ole seda juba tegelikult mõned aastad jagatud, et see oli kaupmeeste selline kokkulepe, et nad seda ei tee. Kuigi ma pean ausalt ütlema, et uue aasta esimestel päevadel leidsin ma mõne üsna suure kaubandusketi poest kassalindi järgselt sellised rulle kilekottidega. Aga tõepoolest õigusakti kohaselt võib sellised kilekotte jagada meil seal, kus inimesed puuvilja esmapakendavad ja kui on muul hügieeni otstarbel vajalik," selgitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Millised on aga sellise kilekoti alternatiivid? "Ma räägin siis, mida ma ise kasutan. Et ma ise kasutan näiteks sellised kotte, mis on õmmeldud ise nii öelda, mingid materjalid, mis on kasutuses välja jäänud," vastas asekantsler.

Kas kilekotist loobumine on kõige lihtsam, kõige elementaarem viis, kuidas inimene saab oma keskkonnaalast käitumist muuta? "Mina ütleks küll, et see on tegelikult see, mida on inimkond harjunud tegema," märkis Heinma.

Rimi kaubanduskett on juba aastaid võidelnud kilekottide rohkuse vastu, kuid tarbijate harjumusi on raske muuta. Rimi suured kilest ostukotid on juba mitu aastat paberkottidest kallimad. Tarbijate testimiseks muutis Rimi tänavu Kuressaares õhukesed kilekotid tasuliseks, mis klientides suurt vastuseisu ei tekitanudki.

"Täna on jätkuvalt kõige ostetum ostukott ikkagi kilekott - 80 protsenti kilentidest teeb ostukottide valikul selle kallima ostuse, et see muutus kindlasti nõuab omajagu aega, aga ma arvan, et täna võib ka palju näha inimesi, kes tulevad poodi oma riidest kotiga, et nad korduvkasutavad kotti ja näiteks meie keskkonnakampaaniaga tõusis hüppeliselt lausa kahekordselt võrkkottide müük puu ja köögiviljaosakonnas," selgitas Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats.

Märkusele, et tegelikult kogu kaubandus, toidukaubandus vähemalt, on kilepakendites, ning ka Rimis on valmistooted on kilepakendites, ehk kuidas nendest vabaneda saab, vastas Bats järgnevalt: "No vaadake, kui me räägime nagu vabanemisest, täna saab tegelikult juba osta Rimis toitu oma karbiga, et selle muutuse me oleme ka sisse viinud ja on tõesti inimesi, kes juba ka seda kasutavad, aga me oleme päris mitu aastat selle nimel vaeva näinud, et neid pakendeid vahetada välja keskokonnasäästlikumate vastu ja täna me oleme juba teinud otsuse, et me asendame plastist omatoodete pakendid suhkruroost tehtud biolagunevate pakendite vastu."

Kuna suurem osa toidukraamist on poes kas kile või plastikpakendis, koguneb ostjal kodus meeletul hulgal pakendit. Tööstustele tagab pakend toote parema transpordi ja kvaliteedi. Tarbija jaoks teeb see ostmise mugavamaks, sest näiteks oleks ju viilutatud saia ilma kilekotita märksa raskem ostukorvi laduda.

"Me väljastame 70 000 pakendit umbes päevas ja üks kilekott kaalub umbes 3-4 grammi. Leib ja sai on kile sees sellepärast, et esimese asjana leiba ja saia kaitsta kekkonnas tulenevate tegurite eest, mis ühtepidi hoiavad siis, me kaitseme hügieeni ja teispidi loomulikult säilitame toodet, et tarbija jõuaks selle ära süüa. On suund ju sinna, et isenestest kilet üldse vähendada, et meie pakendid oleksid siis maksimaalselt õhukesed ja minimaalsed ja nö kõige paremini tihkelt toote ümber. Ja siis alternatiivid, mida otsitakse, on kindlasti siis mitte taastumatud, vaid taastuvast tehtud materjalid, aga hetkel meile teadaolevalt sellised ei ole, mis sobiksid leiva-saia pikemaks säilitamiseks," rääkis Leiburi kommertsdirektor Annika Oja.

Aga ainult üks huvitav fakt. Maailmas kasutatakse kaks miljonit kilekotti minutis, millest ringlusesse jõuab ainult kaks protsenti. Eestlane tarbib aastas 160 õhukest kilekotti, kuid eesmärk on vähendada juba selle aasta lõpuks nende arvu 90-ni. Kõik see on osa laiemast eesmärgist, mille järgi peaks riik alates järgmisest aastast võtma ringlusse vähemalt poole kodumajapidamiste jäätmetest.

"Aastaks 2025 peab see juba olema 55 protsenti, aastaks 2035 65 protsenti. Et tegelikult Eestis on meil vaja ainult mõned lihtsad asjad teha, et see 50 protsenti saavutada. Et nagu me rääkisime - pakendi kogumise süsteem mugavamaks, vaadata üle olmejäätmete maksustamise süsteem..." lausus Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti.

Teisisõnu peaks õhukesele kilekotile ja sorteerimata jäätmete äraandmisele seadma karmi tasu, ütles Pesti.