Kalamees: nõukaajal oli Emajõe vesi pruun solk, kleepus mõrra külge kui sült ({{commentsTotal}})

Kalamehi ja niisama paadiga jõenautijaid on Emajõel järjest rohkem.
Kalamehi ja niisama paadiga jõenautijaid on Emajõel järjest rohkem. Autor/allikas: Osoon/ERR

"Osoon" käis külas kalamehel, kes on Emajõel kala püüdnud juba pool sajandit. Mis on teisiti kui varem, mis hästi, mis halvasti? Vesi on puhtam, kuid kala on vähem, rahvast jällegi jõel rohkem, võtab staažikas kalamees elu Emajõel kokku.

"Kala on muutunud," sedastab kalamees. "Mõõnaajad on vahepeal, ega '70ndatel oli samamoodi. Latikas oli peenike või polnud teda üldse. Tol ajal oli põhiline haug. Ja siis '90ndatel oli suur buum, kus olid hästi suured latikad. Nüüd on sama periood tagasi tulnud. Latikat on, aga ta on niisugune kilone ja väiksem."

Haugi on vähe, sest kudeda ei ole kuskil. Vanasti lainetas vesti luha peal oma pooleteise meetri kõrguselt. Aga nüüd on jõgi enam-vähem kalda piires ja luhal on põõsad, mille vanasti vesi ära uhus.


"Osoon" võttis ette pika retke mööda Emajõge, et uurida, milline on elu Emajõe erinevais paigus. Lugusid inimestest ja eluolust jõel, linnas ja suursoos saab näha kolmel järjestikkusel esmaspäeval ETVs kell 20.30. ERR Novaatorist saab lugeda ja vaadata galeriina neid osasid neist lugudest juba praegu.


"Emajõgi on praegu puhtam kui Vene aeg oli," võrdleb kalamees. "Praegu see vesi paistab nagu läbi, aga siis oli kõik niisugune pruun solk. Mõrra üles võtsid, siis oli selle küljes nagu sült, see ollus."

Küllap oli see tööstuse pärast, mis kõik oma solgi Emajõkke lasi. No kõik lasti emajõkke tööstusest, Tartus oli see purustusjaam, kus jäätmed purustati ja lasti siis mööda Emajõge Peipsi poole voolama.

Nõukaajal pidi mõrdu ikka 3-4 päeva järel pesema, nüüd on elu lihtsam. Autor: Osoon/ERR

Kuna vesi on puhtam, on kalamehe elu kergem. "Muidu oli nii, et mõrda hoidsid 3–4 päeva sees, pidid välja vahetama, panid uue mõrra jälle pääle, siis tolle said vahepeal ära pesta, ära kuivatada, siis koguaeg vahetasid. Aga nüüd kui väga mustaks läheb, siis tõmbame välja ja peseme puhtaks, paneme tagasi. Jõu suhtes on jah kergemaks läinud võrreldes vana ajaga. Aga saagid on kehvemaks jäänud, kui tollal."

"Latikas ei kasva nii jõudsalt peale ka jah. Latikas on kõige aeglasem kasvuga kala üldse. Koha kasvab kiiresti, niisugune röövkala. Aga noh [Meelis] Tambets ütles, et latika järglasi on niivõrd palju, et seal ülevalpool on neid mitusada tonni, tema ära mõõtnud kevadeti. No põhiliselt ta käibki ülesvoolu, läheb kudema sinna ja siis Võrtsjärve läheb kuttu, latikas."

Nädalavahetusel on jõgi kui Tallinna-Tartu maantee

Kalamehi ja niisama paadiga jõenautijaid on Emajõel järjest rohkem. Autor: Osoon/ERR

Mis veel on teisiti? "Rahvast on palju. Nädalavahetus on nagu Tallinna maantee, vesi vahutab koguaeg."

Inimesed käivad rohkem kalal ja sõidavad niisama Peipsini ja tagasi. Selle tõttu, arvab kalamees, on jõgi läinud kümme meetrit laiemaks kui nõukogude ajal. "Kalda veeres muidu oli nii, et sõitsid paadiga veerde, astusid välja, aga nüüd kui vesi alla läheb, siis on kümme meetrit niisugust pori, et maha ei saa paadi pealt. Kahelt poolt on uhtunud perved maha selle pideva liikluse tagajärjel."

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: