Veepuhastajad: tartlased lasevad aastas kanalisatsiooni 100 tonni hügieenitarbeid
Ei tasu arvata, et Emajõe saaste tuleb vaid ehitamata jäänud puidurafineerimistehasest, tehastest kümnete kilomeetrite taga või jõe ääres karja või põldu pidavast talumehest. Oma osa annavad Tartu ja selle lähiümbruse elanikud oma kempsude ja valamute kaudu.
"Me anname tarbijale vee, tarbija paneb reo sisse, me võtame selle reovee vastu, toome siia, võtame reo veest välja, vee juhatame loodusse," selgitab Toomas Kapp, Tartu Veevärgi juhataja "Osoonile", kes käis mööda Emajõge uurimas, kuidas elu selle kallastel käib.
14 aastat vee puhastamist 1000-aastases linnas
Tartut mainitakse esimest korda 1030. aastal. Seega saab ülikoolilinn õige pea 1000-aastaseks. Pikaaegse asustuse kõrval näib uskumatu, et kuni 1996. aastani läks kogu Tartu reovesi otse Emajõkke. Mõistagi pani see Emajõele suure saastekoormuse.
Oli jutt, mille kohaselt Tartu linnapea olla öelnud, et Tartu reovee puhastamine ei ole Tartu probleem see on Narva joogivee probleem.
1996. aastal hakati reoveest mehaaniliselt paksemat sodi välja võtma. Bioloogiline puhastus lisandus sellele alles 1998. aastal. Alles 2004. aastast puhastatakse vett selliselt, et selle võib lõpuks tagasi loodusesse lasta. Paraku levitas muda ehk reo linnas paha haisu, mistõttu ehitas veevärk juurde veel ka biogaasijaama, et vähendada haisu ning saada sealtki kätte puhas vesi.
Ometi pole tartlaste toodetava reovee koormus Emajõele praegugi olematu. Eestis on nimetatud 96, Euroopa määruses 46 ohtlikku ainet, mis tegelikult ei peaks vees olema. Need on erinevad keemilised ühendid, teiste hulgas ravimid. Järgmine suurem arenguhüpe Tartu veepuhastuses näebki ette nende kemikaalide väljavõtmist reoveest.
Siinkohal aga teeb Toomas Kapp ettepaneku: "Iga inimene saab ise kaasa aidata hästi lihtsalt: ravimid, mis üle jäävad, ei visata kempsupotist alla, need ravimid ikkagi viiakse apteeki tagasi."
"Osoon" võttis ette pika retke mööda Emajõge, et uurida, milline on elu Emajõe erinevais paigus. Lugusid inimestest ja eluolust jõel, linnas ja suursoos saab näha kolmel järjestikkusel esmaspäeval ETVs kell 20.30. ERR Novaatorist saab lugeda ja vaadata galeriina neid osasid neist lugudest juba praegu.

100 tonni tartlaste tampoone, vatitikke ja vatti
Lisaks ravimitele, mille koht pole kempsupotis, ei peaks sealt alla laskma ka seda, mis võib ummistada torustikku. Vati, kätekuivatuspaberi, vatitikkude, tampoonide ja muude hügieenivahendite koht on prügikast, mitte kempsupott.
Reovee puhastamise esimeses etapis võetakse välja veerand reost. Nende hulgas on mobiiltelefonid, päkapikud, lapsevankrid, lauajupid, aga ka juba mainitud hügieenitarbed. Neid saadavad tartlased kanalisatsiooni aastas 100 tonni.
Mõistagi jääb kõik selline tahke kraam alustuseks kinni kanalisatsioonitorudesse, veepuhastusjaamas aga ummistab puhastusseadmeid.
Range ei kehtib ka vedelatele jääkidele, mis kanalisatsiooni ei peaks sattuma.
Toomas Kapp kirjeldab, et garaažist leitud vana õli, kemikaal, kahjuritõrjevahend - inimesele võib tunduda, et mis see tema "tilk" ikka teeb. "Kui neid valatakse, siis tegelikult jälg on kohe reovees olemas ja sel on oma mõju. See on see, mida tavapärane reoveepuhastus välja ei võta, see nõuaks juba järgmist etappi." Seega igaüks saab aidata kaasa sellega, et lasta reovette üksnes seda, mis on reovesi, see, mis loomulikult peaks kuuluma inimese puhul kempsupotti ja kraanikaussi.
Musta töö keeruline kunst
Olete kunagi mõelnud, kuidas teie jaoks räpaseks reoveeks muutunud veest taas puhas saab? See on pikk, räpane ja keerukas protsess.
Reo väljavõtmine algab võredest, kus eemaldatakse kõige tihkem osa mustast veest ehk see, mis üldjuhul ei peaks reovette üldse sattuma. Seda tuleb aastas sada tonni ja see viiakse ära prügilasse. Järgneb liivapüünis. Selles etapis võetakse välja liiv, mis takistab seadmete toimimist. Seejärel setitatakse veest välja muda ning suunatakse see biogaasijaama.
Ülejäänud vesi liigub teise astmesse ehk bioloogilisse puhastusse, kus bakterid söövad ära suure osa reostusest. Ja siis voolab vesi edasi järelsetitisse, kust tuleb välja juba päris puhas vesi.
"Eesti normid on ranged," sedastab Toomas Kapp. Seetõttu on paigaldatud veel järelpuhastusfilter, mis võtab välja kogu peene osise. Sealt edasi läheb heitvesi loodusse. See vastab kõikidele normidele.
Kapp selgitab, et normist on vaja olla tublisti allpool, sest kui tuleb vihmavaling, lööb see reostuse üles. "See reovee puhastamine peab käima kogu aeg natukene paremini, kui need normid ette näevad."
Kui reovett ei puhastataks, läheks igas sekundis Emajõkke 250 liitrit reovett. Aga emajõgi on ise ka suur. Sekundis voolab sellest ka kuivemal ajal läbi 60 kuupmeetrit vett. Lühikese ajaga ei juhtu midagi, pikaajaliselt tähendab see aga fosfori, lämmastiku ja paljude teiste saasteainete kuhjumist. Ja ei tasu unustada, et aastakümneid reovesi Emajõe veega seda just tegigi.
"Osooni" teisi lugusid saab vaadata esmaspäeva õhtul ETVs kell 20.30. Emajõe lugude seeria on eetris 3., 10. ja 17. septembril.