Legend Emajõe sünnist pajatab muistse loo sellest, kuidas Vanemuine pani loomad ja linnud omavahel koostööd tegema. Nimelt vihastas vanataat metsarahva peale, et nad ei oska elust rõõmu tunda ja kogu aeg omavahel kisklevad.

Ta otsustas määrata loomadele kuninga ja kuninga vastuvõtuks käskis rajada ilusa ja sügava jõe, mille kallastel oleks mägesid ja orgusid, varjuderikkaid puudesalusid ja rohuniite. Loomad said jõe valmis, siis kallas Vanemuine kuldse kulbiga jõesängi vee ja määras voolule suuna. Niimoodi sündiski emajõgi.

"Osoon" võttis ette pika retke mööda Emajõge, et uurida, milline on elu Emajõe erinevais paigus. Lugusid inimestest ja eluolust jõel, linnas ja suursoos saab näha kolmel järjestikkusel esmaspäeval ETVs kell 20.30. ERR Novaatorist saab lugeda ja vaadata galeriina neid osasid neist lugudest juba praegu.

Ülemjooksul kulgeb Emajõgi läbi Alam-Pedja looduskaitseala. Kunagises Võrtsjärve nõos asuv tohutu märgala pakub elu kaladele ja huvi kalateadlastele, teiste hulgas Meelis Tambetsile.

Kalateadlane Meelis Tambets. Autor: ERR/Osoon

"Igal juhul on ta võib küll öelda üks mu lemmikveekogusid," sedastab Tambets. "Kasvõi see koht siin: ühest kohast tuleb Võrtsjärvest pärit vesi, teisest kohast Pedjast ja Põltsamaalt pärit vesi, kõik erinevat värvi. See tähendab ka kalade jaoks väga erinevat." Kalateadlased on uurinud, et väga paljud Emajõkke jõudvad kalad peavad siin tegema otsuse, kuhu edasi.

Kalade jaoks on vanajõed koduks, näiteks rändavad latikad Peipsi järvelt kudema alati täpselt samasse - oma vanajõkke. Süsteemi käigushoidmiseks tulevad appi kalateadlased.

Vanajões on kõik hästi kuni saabuvad madala veega ajad ja püsiv jääkate. Siis võib juhtuda, et vanajões saab kõik kala otsa, kalad lihtsalt surevad massiliselt ära.

Kuna vanajõe ja päris jõe ühendused olid hakanud kinni kasvama võis kalade liikumine kahe ala vahel olla täiesti ära lõigatud. Kalateadlased võtsid siis kätte ja kaevasid ühendused lahti.

"Ja tulemused on väga head," märgib Tambets. "Esiteks liigub vesi talvel vanajõe ja Emajõe vahel, värsket vett tuleb peale aegajalt ja kui vaja on, siis kalad saavad lihtsalt ära minna, ja kui jälle paremad ajad tulevad siis tagasi tulla."

Emajõge ei saa vaadelda vaid kallaste piires. Vett voolab siia erinevate veekogude kaudu suurelt alalt, isegi Pandivere kõrgustikult. Koos veega jõuab Emajõkke ka rohkelt lisaaineid. See kõik kajastub lõpuks selles vee "retseptis". "Ja kala tunneb selle väga hästi ära, nii et igasugused väiksedki muudatused vee omadustes mõjutavad kala otseselt, sest see on tema keskkond, kus ta elab, ta peabki seda tundma," kirjeldab Tambets.

Inimese tegevus on Emajõe vee kvaliteeti muutnud pika aja jooksul. "Üks asi, mida nii ei pane tähele, aga mis määrab vee seisundi, on põllumajandus. Vesi koguneb väga suurelt alalt ja see, mis põllumajanduses toimub, see kajastub ju ka vee kvaliteedis."

Kõik, mis vette tuleb mõjutab Emajõge. "Küsimus on selles, kui suurel määral ja kui kahjulik see reaalses elus on, aga selge on see, et tal mingi mõju vetele on, selles pole mingit kahtlust," sedastab Tambets.

Mida räägivad Emajõe seisundist kohalikud elanikud ja jahimehed, saab vaadata esmaspäeva õhtul kell 20.30 ETVs eetris olevast "Osoonist", milles kolmel järjestikkusel nädalal vaadatakse Emajõe käekäiku erinevates paikates jõel.