Reportaaž: midagi on juhtunud – haruldased linnud on pesa hüljanud ({{commentsTotal}})

Mustsaba-viglesid jääb kõikjal Euroopas aina vähemaks. Tuleb uurida, miks see nii on ja just seda Eesti Maaülikooli doktorant Miguel Monteiro teebki. "Osoonil" oli võimalus käia kaasas Pärnumaal mustsaba-viglesid püüdmas ja uurimas.

Kuna mustsaba-viglesid on kõikjal Euroopas järjest vähem, on oluline teada saada, kuidas linnud elavad, liiguvad ja rändavad. Selleks püütakse need linnud kinni, kaalutakse ja mõõdetakse ning kui lind on piisavalt suurt kasvu, paigaldatakse talle GPS seade.

Kuid kui teadlased koos "Osooni" võtterühmaga Pärnumaale rannaniidule jõuavad, on teadlastele teada olev pesa ootamatult tühi, hüljatud. Linnu püüdmine jääb katki.

Õnneks liigub mustsaba-vigle paar, kelle pesitsemist käis Miguel mõni päev tagasi kontrollimas, endises pesakohas.

"Osoon" mustsaba-viglesid uurimas. Autor: Madis Reimund /ERR

Termologger hoiab haudumisel termomeetri peal

Eelmisel aastal langes umbes 70 protsenti pesadest kiskluse ohvriks. Mis tähendab, et ainult kolm kümnest pesast jäi alles. "Ja sel aastal on asi veelgi hullem! Leidsime kolmteist pesa, ja nendest kolmeteistkümnest oli kümme ära söödud. Me oleme kindlad, et ainult kolm pesa jäi alles," seletab Monteiro.

Pesas, milles on munad, saab jälgida munade haudumist. Selleks paigaldatakse pesasse termologger ehk seade, mis registreerib pesa temperatuuri. Lind seda pesas olles ei tunne, kuid termologger mõõdab iga 20 minuti järel pesa temperatuuri. "See on tähtis, sest siis teame hetke, mil haudumine lõppes. Sel juhul teame, kas munadest koorusid tibud või munad söödi ära. Nii saame teada, kui suur osa populatsioonist sureb või jääb ellu," selgitab Monteiro.

Teadlastele tundub, et Eestis rüüstavad enamiku pesadest kiskjad, olgu nendeks teised linnud või kiskjad. Sellepärast ongi temperatuuri mõõtmine oluline, sest annab infot, kui paljudest pesadest tibud kooruvad, kui paljudest mitte.

Sulepall muru sees

Aga tuleme tagasi pesa juurde, mis oli hüljatud, kuid mille linnupaar siiski pesa juures on. See, et vanade lindude paar püsib tühja pesa juures, tähendab, et nende tibud on koorunud ja kuskil pesa ümbruses muru sees.

Vanalind lendab uurima tulnud inimestest mööda ja teeb häält. "Ta hoiatab, annab märku. Tavaliselt, kui ta nii teeb, siis tibud suruvad ennast vastu maad. Nii et tuleb oodata, et nad rahuneksid veidi maha," selgitab Monteiro. Juba 200–300 meetri kauguselt annavad nad oma järglastele häirekella.

"Huvitaval kombel on Eesti linnud palju tundlikumad kui mujal Euroopas. Ma arvan, et nad pole siin harjunud olema inimestele nii lähedal. Ja sellepärast on nad hirmul," räägib Monteiro.  See on linnupüüdjatele "õudusunenägu"

Kõigepealt tuleb leida pesa, siis pead sellele panema lõksu, siis pead ära minema ja ootama lindu, et ta läheks lõksu peale. Probleem on selles, et lind näeb lõksu ja ei lähe pesale.

Teadlased proovivad panna lõksu alles viimastel haudumise päevadel, et linnul oleks suurem tung mune kaitsta. Kuid Eestis linnud ikkagi ei lähe pesale, seisavad eemal, jalutavad ümber pesa, kuid pesale ei lähe, sest näevad, et midagi on valesti.

"Samal ajal on Madalmaadest näiteid, kus kõnnid pesast kümne meetri kauguselt mööda ja lind ei lenda isegi minema, sest ta tahab oma mune kaitsta. Seal võta kasvõi liblikavõrk ja püüa lind kinni, aga siin oleme 200 meetri kaugusel ja lind on veendunud, et midagi on valesti."

Eestis pesitsevad mustsaba-vigled on seega tunduvalt metsikumad ja pelgavad inimest.

Paaripäevane sulepall ehk mustsaba-vigle tibu. Autor: Madis Reimund /ERR

Lõpuks leiavad teadlased muru seest ühe hästi maskeerunud linnupoja. Ilmselt pole ta ainus maadligi surutud sulekera. Rohu sees peaks olema peidus veel mõni tema vend või õde.

Väike sulepall on kahepäevane mustsaba-vigle tibu. Nad on pesahülgajad, see tähendab, et kui nad on munast koorunud, on nad peagi oma jalgadel valmis maailma avastama ja otsima söögiks putukaid.

Monteiro paigaldab lindudele metallrõngad. Iga rõngas on unikaalne ja seda saab tulevikus tuvastada. Kui nad oleksid piisavalt suured, siis pandaks neile värvilised märgid, mida oleks lihtne kaugemalt ära tunda, aga kuna nad on väga väikesed, siis pannakse need väikesed rõngad, sest värviliste märgiste raskus võiks tibusid segada.

Milleks seda kõike vaja on?

Selle liigi jaoks on põhiline probleem elupaikade kadumine. Mustsaba-vigle on lind, kes elab enamasti märgadadel ja maade kuivendamine põllumajanduseks on olnud üks põhjuseid, miks selle linnu arvukus on langenud.nüüd on aga teadlased märganud, et isegi heades elupaikades on lindu ohustavad probleemid: kisklus on väga suur. Eestis on esiteks vaja teada saada, miks selle liigi arvukus ikkagi langeb. Siis on võimalik midagi konkreetset kaitseks ette.

Portugalist pärit Miguel Monteiro hakkas mustsaba-viglega tegelema, sest tegu on ohustatud sümbolliigiga, mis vajab kaitset. "Ma olen alati tahtnud siduda enda tuleviku looduskaitsega. Kuna oli võimalus teha doktorikraad Hollandi ülikoolis koos Eesti Maaülikooliga, mis keskendub mustsaba-vigle kaitsele, siis ma kandideerisin ja seetõttu olen ma nüüd Eestis."

 

Nii seda, kui teisi "Osooni" lugusid saab vaadata esmaspäeva õhtul kell 20.30 ETVst.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: