Emajõest leiti lubatust rohkem pestitsiide, muretsemiseks pole põhjust ({{commentsTotal}})

{{1525766520000 | amCalendar}}
Emajõgi
Emajõgi Autor/allikas: Sille Annuk/Eesti Meedia/SCANPIX

Keskkonnaagentuuri andmetel leidub Emajões mitmeid taimekaitsevahendeid ja ravimijääke rohkem, kui Eestis lubatud. Ülevaate kohaselt pole ohtlike ainete mõju vee-elustikule samas veel märgatav.

Muretsemiseks pole põhjust, aga...

Näiteks Emajõe alamjooksul asuva Kavastu seirepunktis leiti jõeveest kokku kaheksa ja setetest ühe taimekaitsevahendi jääke. Aasta keskmisena ületasid piirnorme glüfosaadi ja propamokarb-hüdrokloriidi sisaldused. Neid pestitsiide kasutatavad nii talunikud kui ka aiaomanikud.

2016. aastal tehtud mõõtmistel ületas glüfosaadi suhteline sisaldus normi üheksast mõõtmiskorrast viiel. Ülejäänud puhkudel leidus seda proovides täpse tulemuse saamiseks liiga vähe.

Ülevaatega mitte seotud Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse juhataja Kalle Olli tõi välja, et kuigi tulemuste aritmeetiline keskmine aasta kohta on üle lubatud piiri, on see tingitud konkreetselt ühest mõõtmistulemusest.

"Glüfosaat on ka väga raskesti mõõdetav aine, kus mõõtmistulemuste heitlikkus mõlemas suunas on sage. Seda eriti orgaanilise aine rikkas vees, nagu seda on Emajõgi," lisas Olli. Ühe hälbiva mõõtmistulemuse põhjal muretsemiseks alust seega pole. Küll tasub olukorda edaspidi tähelepanelikult jälgida.

Propamokarbohüdrokloriidi leiti kahel korral. Üle lubatava piiri ulatus üks mõõtmistulemus. "Kahe mõõtmise tulemusena on ennatlik teha järeldusi, kuid olukord väärib jätkuvat jälgimist," nentis Olli taas.

Sama saab öelda polütsüklilise aromaatse süsivesiniku fluorateen kohta. Seitsmest mõõtmisest ületas neist normi üks. Mõnel mõõtmisel leiti Kavastus ka ftalaate (DEHP), PAHe (fluoranteen, naftaleen) ja lenduvaid süsivesinikke (tolueen, ksüleenid). Nende suhteline sisaldus jäi aga lubatava piiresse.

Lisaks leiti juba 1970. aastatel keelustatud taimekaitsevahendi DDT jääke. Kuid ainult ühel mõõtmisel oli selle hulk piisavalt suur, et selle kogust täpselt määrata. Seega on ilmselt tegu juba aastate eest pinnasesse ja vette jõudnud taimekaitsevahendiga. Keskkonda jõudnud mürk pole jõudnud veel täielikult laguneda.

Valvsust ei tohiks siiski kaotada

Kõigi taimekaitsevahendite kogusumma ulatus aasta keskmisena 1,1 mikrogrammini liitri jõevee kohta. See on normist 0,1 mikrogrammi võrra kõrgem. Jõe ülemjooksul asuvatest seirepunktidest leiti 1–3 pestitsiidi jääke.

Napilt alla piirmäära jäi 2016. aastal baariumi sisaldus. Selle hulk sõltub eeskätt piirkonna looduslikest eripäradest.

Uuritud ravimitest leiti Kavastust valuvaigisti diklofenaki jääke ning hormoonravimite östrooni ja 17-alfa-etinüülöstradiooli jääke. Viimase kahe suhteline sisaldus oli seejuures kõrgem tulevikus juurutatavast piirnormist.

Uuringus tuuakse välja, et Tartu ja selle ümbruse elanikel ning ettevõtetel on eriline vastutus Ida-Eesti tuiksoone Emajõe veekeskkonna kvaliteedi ja sellega seotud luha ökosüsteemide säilimise eest.

"Intensiivse inimtegevuse, sealhulgas põllumajandusega piirkonnas ei ole taimekaitsevahendite norme ületavad määrad veekogudes väga haruldane. Kui väärtused on süstemaatiliselt ja jätkuvalt üle normi, on muretsemiseks põhjust kuhjaga," lisas Kalle Olli. Praegustest andmetabelitest seda veel ei järeldu ja muretsemiseks põhjust pole.

Tutvu ülevaatega täies mahus.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: