Kas glüfosaat tekitab vähki ehk kuidas külvata segadust ja levitada valeinfot ({{commentsTotal}})

Kohtuotsuse põhjal taimekaitsevahendi Roundup kasutamise tõttu vähki haigestunud Dewayne Johnson.
Kohtuotsuse põhjal taimekaitsevahendi Roundup kasutamise tõttu vähki haigestunud Dewayne Johnson. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/JOSH EDELSON

Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri otsus kuulutada populaarne taimekaitsevahend glüfosaat vähki tekitavaks ühendiks vallandas enneolematu ulatusega tööstusepoolse laimukampaania.

Mõne aasta eest, 20. märtsil 2015 avaldas mõjukas meditsiiniajakiri Lancet Oncology Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (International Agency for Research on Cancer, IARC) artikli, kus leiti, et maailmas kõige enam kasutatav herbitsiid glüfosaat põhjustab tõenäoliselt inimesel vähki. Artikkel oli kokkuvõte IARC rahvusvaheliste ekspertide ulatuslikust uuringust, mille käigus analüüsiti kogu teadaolev teaduskirjanduses glüfosaadi mõjude kohta leiduv informatsioon ja lõpptulemusena saadi ekspertide konsensuslik hinnang, mida IARC traditsiooniliselt publitseerib oma monograafiate seerias, kirjutab akadeemik Ülo Niinemets ajalehes Sirp.

Vastavalt IARC klassifikatsioonile on kõik vähki põhjustavad faktorid (mitmesugused kemikaalid, aga ka näiteks UV-kiirgus, õhusaaste) jaotatud viide kategooriasse (1, 2A, 2B, 3, 4) sõltuvalt tõenäosusest, et antud faktor põhjustab inimesel vähki:
1 – põhjustab vähki (120 eri põhjustajat),
2A – tõenäoliselt põhjustab vähki (82 faktorit) ja
2B – võimalik, et põhjustab vähki (302 faktorit),
3. ja 4. kategooria puhul hinnatakse vähi põhjustamise tõenäosus väiksemaks.

Üldjuhul analüüsib IARC ainult faktoreid, mille puhul on eelnevate teadustööde põhjal juba põhjust arvata, et sel faktoril on vähi tekkes mingi osa. Seega klassifikatsiooni 2A näol oli tegemist väga tugeva ja autoriteetse arvamusega, et glüfosaat on vähki tekitav.

Pärast avaldamist põhjustas IARC klassifikatsioon glüfosaadi tootjate ja nende lobiorganisatsioonide (nt Glyphosate Task Force) valulise reaktsiooni. Äärmuslikult reageeris pikaaegne monopoolne tootja Monsanto, kes valis täieliku eitamise tee kohe pärast IARC raporti avaldamist ja täiendas vastulauset veel 2017. aastal, väites, et puudub igasugune teaduslik alus järeldusteks, et glüfosaadil on vähiga mingigi seos, ning süüdistas IARCd andmete valikulises kasutamises.

EL andis loa tootja andmete põhjal
IARC klassifikatsioon avaldati glüfosaaditootjatele kriitilisel ajal, sest Euroopa Komisjon oli just kaalumas glüfosaadi kasutusloa pikendamist Euroopa Liidus. Glüfosaadi kasutusloa pikendamiseks vajaliku riskihindamise viis aastail 2012–2015 läbi Saksamaa Riskihindamise Instituut (Bundesinstitut für Risikobewertung, BfR; Saksamaa oli ELi raportöör selles küsimuses) koos Euroopa Toiduohutusametiga (European Food Safety Authority, EFSA). BfR ja EFSA leidsid oma analüüsis, et ei ole tõenäoline, et glüfosaat põhjustaks inimesel vähki.

See hinnang tekitas suure segaduse, sest ei olnud selge, keda siis uskuda, kas IARCd või EFSAt. Vahetult enne seda, kui Euroopa Liidu liikmesriigid pidid 2016. aasta mais hääletama glüfosaadi kasutamisloa pikendamise üle, väitis ÜRO Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Toidu ja Põllumajanduse Organisatsiooni (Food and Agriculture Organization, FAO) ühine pestitsiidialane eksperdikomisjon omakorda, et glüfosaat ei põhjusta vähki.

Glüfosaadi-vastased meeleavaldused Brüsselis. Autor: SCANPIX/AFP/EMMANUEL DUNAND

WHO FAO hinnang ja WHO IARC diametraalselt lahknevad seisukohad võimendasid segadust veelgi. Seda eri organisatsioonide hinnangute karjuvat vastuolu on ajakirjanduses hakatud nimetama "glüfosaadi vähiriski vastuoluks".

BfRi ja EFSA glüfosaadi riskihinnangut kritiseerisid omakorda teravalt 96 tunnustatud teadlast avalikus kirjas, milles nad heitsid uuringu tegijatele ette selle uuringu koostamise läbipaistmatust ning eelkõige keskendumist tööstuse esitatud andmetele, samuti ka mõjukate sõltumatute teadlaste publitseeritud andmetega mittearvestamist.

Kirjas toodud argumentide detailne analüüs avaldati nimekas teadusajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health, kus autorid võrdlesid IARC ja EFSA kasutatud allikaid ja andmete interpreteerimist ning jõudsid järeldusele, et mõningate andmete kõrvalejätmine ning EFSA otsus vähiriski välistamise kohta on täielikult põhjendamata.

Samuti heideti EFSA riskihinnangule ette läbipaistmatust, kuna raporti autorid olid anonüümsed ning avalikkusele kättesaadavaks tehtud versioonis olid kõik viited algallikatele, kaasa arvatud viited isegi avalikult kättesaadavates allikates publitseeritud teadusartiklitele, välja toimetatud. Tuntud teadlaste kiri pälvis laialdast meediatähelepanu, kuid põhjustas ka tootjafirmade, eelkõige Monsanto, koordineeritud rünnaku alla kirjutanud teadlaste diskrediteerimiseks.

Erapooletud vaatlejad ja teadlased märkisid, et Euroopa Liidus on kemikaalide riskihinnangute põhiline probleem selles, et need teostatakse firmade enda esitatud materjalide põhjal, kaasa arvatud firmade tellitud kemikaalide ohu-uuringud ning see kätkeb endas huvide konflikti.

Suurim erinevus kahe sõltumatu riskihinnangu vahel seisneski selles, et IARC kasutas ainult avalikult kättesaadavaid eelretsenseeritud teaduspublikatsioone, samal ajal kui EFSA hinnang tugines olulisel määral eelretsenseerimata materjalidele, mis olid kas tootjafirmade tellitud või olid tootjafirmad need materjalid ise koostanud. Portier'ga analoogsetele järeldustele jõudsid teisedki, näiteks Itaalia sõltumatu vähiuuringute instituut Istituto Ramazzini, kes IARC ja EFSA aruandeid ja olemasolevaid uuringuid analüüsides jõudis järeldusele, et võimalikku vähiriski tuleb võtta tõsiselt.

EFSA ja BfRi eksperdid avaldasid omakorda EFSA ja IARC analüüside võrdlust käsitleva teadusartikli, milles nad väitsid, et glüfosaadi kantserogeensust näitavad uuringud ei ole alati korratavad ning samuti, et toiduga saadavad glüfosaadikogused on väiksemad kui loomkatsetes kasutatud kontsentratsioonid, mistõttu kokkuvõttes vähiriski ei ole.

Mingi faktori kantserogeensus ei tähenda veel, et see peaks igaühel põhjustama vähki. Samuti on informatsioon igapäevaste väikeste dooside kroonilisest mõjust väga puudulik ja seetõttu ei ole põhjendatud võimaliku probleemi täielik eitamine.

Monsanto laimukampaania
Erinevalt EFSA hinnangust avaldas USA California osariigi Keskkonnakaitse Agentuur 2016. aasta algul kavatsuste protokolli, mille kohaselt taheti glüfosaat lisada kantserogeensete ainete nimekirja. See ei olnud üllatav, sest California keskkonna- ja tervisekaitsenormid on maailmas ühed kõige karmimad ja Californiat tuntakse keskkonna- ja tervishoiuprobleemide ennetava tõstatajana. Monsanto kaebas California Keskkonnakaitse Agentuuri osariigi kohtusse. 13. märtsil 2017 otsustas Fresno maakonna ülemkohtu kohtunik, et Monsanto glüfosaatse herbitsiidi Roundup võib liigitada kantserogeeniks.

Monsanto initsieeritud meediakampaania jooksul ilmus aastail 2015–2017 laia levikuga meediaväljaannetes, nagu Forbes, New York Times ja Reutersi uudisteportaal, suurel hulgal IARC ning glüfosaadi vähiriskist teavitanud teadlasi isiklikult ründavaid ja naeruvääristavaid artikleid. Need artiklid esitasid justkui sõltumatute teadlaste ja ajakirjanike arvamust, näiteks Stanfordi ülikooli professori Henry I. Milleri artikkel ajakirjas Forbes ja Reutersi reporteri Kate Kellandi sulest ilmunud kirjatööd.

Kõigi artiklite eesmärk oli näidata, et glüfosaadi riskidest teavitanud teadlaste renomee on väga madal ja nende öeldu ei vääri tähelepanu, samuti, et kogu IARC glüfosaadi vähiriski hinnanud asjatundjate tegevuses ilmneb küsitavusi andmete interpreteerimisel. Lisaks ilmus veel, jällegi justkui sõltumatute teadlaste koostatud teadusartikleid, kus kinnitati, et glüfosaat ei kujuta inimesele mitte mingisugust riski. Sellele lisandusid Monsanto advokaatide ähvardused ja nõuded konfidentsiaalse informatsiooni väljastamise vastu.

Paljastus aastakümneid valetamist
Suur pauk kärgatas USAs märtsis 2017. Nimelt nõudsid mitu haruldast mitte-Hodgkini lümfoomi põdevat inimest Monsantolt kohtu kaudu valuraha, kuna just seda tüüpi vähki oli IARC seostanud glüfosaadi toimega. Enne kui osariikide kohtud olid saanud hakata nõudeid analüüsima, vaeti USA San Francisco föderaalkohtus kõigepealt seda, kas Monsantot võib üldse kohtusse kaevata seoses tema peamise glüfosaatse herbitsiidi Roundup põhjustatud vähi tekke tõttu, s.t, kas glüfosaadi vähki tekitav toime on piisava teadusliku tõestusega.

Selle protsessi käigus nõuti Monsantolt välja suur hulk Monsanto sisedokumente ja kirjavahetust, kokku enam kui 10 miljonit lehekülge nn Monsanto pabereid. Need dokumendid paljastasid kaua kestnud uskumatu ulatusega meedia ja teaduskirjanduse manipulatsiooni ning juhitud meediakampaania IARC reputatsiooni hävitamiseks.

Lekkinud dokumentidest selgus, et kohe, kui Monsantole sai teatavaks, et IARC hakkab hindama glüfosaadi vähiriski ning on suur tõenäosus, et mingi seos vähi ja glüfosaadi vahel leitakse, alustati IARCd diskrediteeriva meediakampaania ettevalmistamist. Nagu Monsanto sisekirjavahetus paljastas, kasutati libareportereid ja variautoreid ning meedias ilmunud "sõltumatute" ekspertide ja ajakirjanike artiklid olid tegelikult kirjutanud Monsanto töötajad.

Glüfosaati kasutatakse nii põldudel kui ka kodumajapidamistes. Autor: SCANPIX/REUTERS/CHARLES PLATIAU

Kõik ülal mainitud meediaväljaanded Forbes, New York Times ja Reuters eemaldasid variautorite artiklid oma veebisaitidelt ning katkestasid koostöö variautorite materjale oma nime all esitanutega.

Samuti selgus, et "sõltumatute" teadlaste avaldatud teadusartiklid, nt viis teadusartiklit toksikoloogia tippajakirjas Critical Reviews in Toxicology, kus vaidlustati IARC järeldused, olid kirjutanud ja toimetanud Monsanto töötajad.

Monsanto dokumentidest tuli välja, et nii oli toimitud väga pikka aega. Näiteks ilmus 2000. aastal ajakirjas Regulatory Toxicology and Pharmacology kolme teadlase ülevaateartikkel, kus leiti, et glüfosaat ei ole inimesele ohutegur. See artikkel oli olnud sõltumatu teaduse glüfosaadiuuringute teetähiseks ja mänginud olulist osa glüfosaadi riskihinnangute koostamisel.

Nagu teaduse tippajakirjas Science välja on toodud, näitasid Monsanto dokumendid, et selle artikli olid kirjutanud Monsanto variautori(d), või vähemalt seda, et Monsanto oli artikli tellinud, kuigi viimase elusoleva autori tööandja, New York Medical College eitas variautorsust.

Kuulanud ära eksperdid ning arvestanud ilmsiks tulnud suurejoonelist ja süstemaatilist avalikkuse eksitamist Monsanto poolt, leidis USA ringkonnakohtu kohtunik Vince Chhabria, et glüfosaadi vähki põhjustava toime kohta on piisavalt teaduslikke tõendeid ning otsustas 10. juulil 2018 lubada toimuda mitte-Hodgkini lümfoomi põdevate patsientide algatatud kohtuprotsessidel. Monsanto jäi endale kindlaks ka pärast föderaalkohtu otsust ja andis pressiteates teada, et igasugune seos vähi ja glüfosaadi vahel puudub.

Esimene kohtuasi
Esimese lahendina Monsanto-vastastes vähki põdevate patsientide hagides mõistis California kohus 10. augustil 2018 välja 289 miljoni dollari suuruse hüvitise 46-aastasele mitte-Hodgkini lümfoomi põdevale haljastustöötajale Dewayne Johnsonile, kes puutus glüfosaadipõhise väetise Roundupiga iga päev tööl kokku. Kohtulahendis mainitakse, et hüvitise suurus peegeldab seda, et Monsanto oli pikka aega teadlikult valetanud glüfosaadi terviseohu kohta. See otsus sai üle maailma tohutu meediatähelepanu osaliseks, kaasa arvatud Eesti meedias.

DeWayne Johnson pärast kohtuprotsessi. Autor: SCANPIX/AFP/JOSH EDELSON

USA osariikide kohtutes on Monsanto vastu esitatud juba ligi 8000 analoogset hagi. 25. veebruaril 2019 toimub San Francisco föderaalkohtus avaistung Monsanto vastu koondatud 580 hagi arutamiseks. Tulevaste kohtuvõitluste pidamiseks on USA advokaadifirmad juba avanud eraldi glüfosaadiprotsesside osakonnad.

Kuidas edasi?
Mis puudutab IARC ja EFSA vähiriskihinnangute vastuolu hetkeseisu, siis EFSA direktor Bernhard Url hoiatas hiljutises Nature artiklis kemikaalide ohuuuringuid teostavate agentuuride kritiseerimise eest lühiajalise poliitilise kasu saamise nimel.

Url rõhutas veel kord EFSA seisukohta, et praegu on glüfosaadi kontsentratsioonid toidus väikesed ning kutsus poliitikuid üles mõtlema sellele, kas jätkata toiduohutuse riskihinnangutes sama praktikat, et tööstus maksab kõigi uuringute eest.

Kui see jääb nii, siis tuleb poliitikutel aktsepteerida tööstusinformatsiooni põhjal tehtud riskihinnanguid.

IARC, analüüsinud meedia ja teadlaste reaktsioone, mis järgnesid glüfosaadi klassifitseerimisele vähitekitajaks, leidis oma pöördumises, et IARC poolt glüfosaadi klassifitseerimine tõenäoliselt vähki tekitavaks põhjustas pretsendenditu agressiivse tootjate initsieeritud meediakampaania.

Selle kampaania käigus esitati laialdaselt valeargumente ja variisikud avaldasid "sõltumatute" ekspertide nime all meedias ja teadusajakirjades erakordselt kriitilisi artikleid. Kõigi nende artiklite juures on paljastunud otsene side Monsantoga ja enamiku artiklitest on ajakirjad nüüdseks tagasi võtnud.

IARC kinnitas ka, et esialgsest hinnangust välja jäänud ja viimastel aastatel lisandunud andmed pikemaajalistest epidemioloogilistest töödest on kooskõlas sellega, et glüfosaat põhjustab vähki. Teadusliku informatsiooni lisandumisel on tavapärane, et IARC korraldab taashindamise ja seni on üldjuhul taashindamise hinnang vähi tekitamise tõenäosusele kasvanud.

Artikkel ilmus ajalehes Sirp.


1 – IARC Monographs (ed. IARC) 30. VII 2018

2 – European Food Safety Authority, Final Addendum to the Renewal Assessment Report. Vol. Oct. 2015.

3a – J. Portier et al., Differences in the carcinogenic evaluation of glyphosate between the International Agency for Research on Cancer (IARC) and the European Food Safety Authority (EFSA). Journal of Epidemiology and Community Health 2016 70, 741-745
3b – C. Gillam, How Monsanto manufactured 'outrage' at IARC over cancer classification. US Right to Know 17. IX 2017.
3c – US RTK, Roundup (Glyphosate) Cancer Cases: Key Documents & Analysis. 19 X 2018.

4a – J. Portier et al., Differences in the carcinogenic evaluation of glyphosate between the International Agency for Research on Cancer (IARC) and the European Food Safety Authority (EFSA). Journal of Epidemiology and Community Health 2016 70, 741-745
4b – Corporate Europe Observatory, EFSA and Member States vs. IARC on glyphosate: Has science won? Corporate Europe Observatory 25. XI 2015.
4c – Istituto Ramazzini. XII 2005, Bologna, 2005. 

5a – US RTK, Roundup (Glyphosate) Cancer Cases: Key Documents & Analysis. 19 X 2018.
5b – C. Gillam, Decades of Deceit. How Corporate Influence Has Manipulated Science & Safety Assessments Revelations from The Monsanto Papers & Other Research. 11. X 2017.
5c – Corporate Europe Observatory. What the Monsanto papers tell us about corporate science. Corporate Europe Observatory 1. III 2018.

6a – C. Gillam, How Monsanto manufactured 'outrage' at IARC over cancer classification. US Right to Know 17. IX 2017.
6b – C. Gillam, Decades of Deceit. How Corporate Influence Has Manipulated Science & Safety Assessments Revelations from The Monsanto Papers & Other Research. 11. X 2017.
6c – Corporate Europe Observatory. What the Monsanto papers tell us about corporate science. Corporate Europe Observatory 1. III 2018.

7a – C. Gillam, How Monsanto manufactured 'outrage' at IARC over cancer classification. US Right to Know 17. IX 2017.
7b – US RTK, Roundup (Glyphosate) Cancer Cases: Key Documents & Analysis. 19 X 2018.
7c – D. Hakim, Monsanto weed killer Roundup faces new doubts on safety in unsealed documents, The New York Times 14. III 2017.

8a – C. Gillam, How Monsanto manufactured 'outrage' at IARC over cancer classification. US Right to Know 17. IX 2017.
8b – C. Wedler, Documents show pro-Monsanto article ghost written by Monsanto. According to leaked internal emails, Monsanto discussed ghost-writing research and having academics put their names on it. MintPress News 11. VIII 2017.
8c – C. Gillam, Decades of Deceit. How Corporate Influence Has Manipulated Science & Safety Assessments Revelations from The Monsanto Papers & Other Research. 11. X 2017.
8d – R. Loki, Unsealed court documents suggest Monsanto ghostwrote research to coverup Roundup cancer risk. EcoWatch, 16. III 2017.

9a – Anon, Monsanto ordered to pay $289m damages in Roundup cancer trial. – BBC News. 11. VIII 2018.
9b – C. Giordano, Roundup maker Monsanto defends weedkiller after being told to pay $289m to groundsman who blames it for his terminal cancer. – Independent 11. VIII 2018.
9c – J. Cook, Glyphosate controversy far from settled.– BBC News 11. VIII 2018.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: