Ülevaade umbrohutõrjevahendi glüfosaat ohtudest koduaednikele ({{commentsTotal}})

{{1534241760000 | amCalendar}}
Roundup
Roundup

11. augustil tehti teatavaks üks lähiajaloo olulisim kohtuotsus taimemürkide osas: California kohus otsustas, et agrokeemiaettevõte Monsato peab maksma ligi 290 miljonit dollarit kahjutasu, kuna ei hoiatanud umbrohutõrjevahendis Roundup sisalduva glüfosaadi vähki tekitava mõju eest. ERR Novaator uuris, mida glüfosaat inimesega teeb ja mida võiksid seda kasutavad inimesed silmas pidada.

Oluline on teada, et Dewayne Johnson (46), mees kelle kasuks California kohus otsuse tegi, töötas kooliaednikuna ning ta kasutas oma töös pidevalt Roundupi ning selle professionaalseks kasutamiseks mõeldud sõsartoodet RangerPro. Mõlema peamine toimeaine on glüfosaat.

2014. aastal diagnoositi Dewayne Johnsonil mitte-Hodgkini lümfoomid ehk lümfisüsteemi kasvajad. Enne, kui kirjeldame seda konkreetset haigust, teeme selgeks, mis on glüfosaat ja kus me sellega kokku puutume.

Glüfosaat on oluline koostisosa paljudes umbrohutõrjevahendites, mitte ainult Roundupis ja selle sõsartoodetes - see sisaldub enam kui 750 põllumajandusvahendis ning neid kasutatakse 130 riigis üle maailma. Glüfosaati kasutatakse nii põllumajanduses kui aianduses, aga ka näiteks raudteede servades umbrohu leviku piiramiseks.

Põllumajanduses kasutatakse glüfosaati lisaks juba kasvava umbrohu tõrjele ka pinnase eeltöötluseks enne külvi, ehkki selle osas on välja toodud, et sel pole suuremat mõju. Glüfosaati sisaldavaid mürke piserdatakse tavaliselt taime lehtedele ning see takistab taimes teatud valkude tootmist, mida taim vajab kasvuks.

Inimene puutub sellega kokku mürki taimedele kandes, kui ei kasuta sobivaid kaitsevahendeid ega pese pärast umbrohutõrje tegemist käsi. Läbi naha ei tohiks glüfosaat minna ning kehast väljub see üsna kiiresti uriiniga.

Küll aga jääb glüfosaat käte külge, kui katsuda mürgiga värskelt piserdatud lehti. Üldjuhul ei lendu see taimelehtedelt, mistõttu pole ohtu saada mürgistust õhu kaudu, v.a hingates sisse vedeliku piisku mürgi pihustamisel.

Ehkki puhas glüfosaat on elusorganismile vaid nõrgalt toksiline, siis sisaldavad glüfosaadiga umbrohutõrjevahendid ka muid mürgiseid toimeaineid, mis üksteise mõju võimendavad. Kui Roundupi ja teiste sarnaste umbrohutõrjevahenditega piserdatud taimi söövad loomad, näiteks jänesed, närilised või koerad-kassid, saavad nad mürgituse.

Glüfosaat kinnitub tugevalt pinnasesse ning võib seal püsida ligi kuus kuud. Seega puutub näiteks maad kaevav või mullaga tegelev inimene sellega kokku veel pikka aega pärast seda kui umbrohi on juba surnud.

Põhjavette glüfosaat siiski ei jõua, sest nagu öeldud kinnitub see tugevalt mulla pindmistesse kihtidesse, kus selle lagundavad ära bakterid.

2015. aastal avaldas Euroopa toiduohutusamet EFSA seisukoha, et glüfosaadil pole genotoksilist mõju ehk see ei kahjusta DNAd, kuid korrigeeris hiljem seda seisukohta (osaliselt lähtuvalt WHO rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri otsusest), et siiski võib olla glüfosaadi sisaldusega aineid, mil võib olla vähki tekitav mõju.

Mitmed varasemad töö väidavat et glüfosaadi ja mitte-Hodgkini lümfoomi vahel on seos ning tuhanded patsiendid on sellele toetudes Monsanto kohtusse kaevanud. "Kuid viimased uuringud ja metaanalüüsid ei ole statistilist seost leidnud. Minu hinnangul ei ole võimalik väita, et glüfosaat põhjusts mitte-Hodgkini lümfoomi või oleks inimesel kartsinogeenne," selgitas ERR Novaatorile Tartu Ülikooli molekulaarse toksikoloogia professor Allen Kaasik.

Ta toi välja, et katseloomadel tehtud sõltumatuid kartsinogeensuse uuringuid on tegelikult tehtud vaid mõni, need on vastuolulised ning nendestki üks on tunnistatud kahtlaseks. Ülejäänud on tööstuse sponsoreeritud uuringud, mille algandmed ei ole kättesaadavad.

IARC (World Health Organization's International Agency for Research on Cancer) on teinud nendest järelduse, et glüfosaat on tõenäoliselt kartsinogeenne, kuid teised agentuurid ei ole seda järeldust teinud. See polnud väga ammu kui IARC hindas punase liha tõenäoliselt kartsinogeenseks.

Mitte-Hodgkini lümfoom
Möödunud nädalal avalikustatud kohtuotsuse langetamisel võttis kohus arvesse ka teadusuuringuid, milles oli näidatud glüfosaadi võimalik mõju elusorganismidele.   

Dewayne Johnsonil põhjustas glüfosaati sisaldavate umbrohumürkide kasutamine mitte-Hodgkini lümfoomi.

Lümfoomid üldiselt on lümfisüsteemi pahaloomulised kasvajad. Lümfoomid jagunevad Hodgkini ja mitte-Hodgkini lümfoomideks. Esimesed on enamasti vanematel lastel, eelkõige teismelistel, teised noorematel lastel ja agressiivsema kuluga.

Lümfoomi tekitab DNA muutus lümfotsüütide eellasrakus. Just selle tõttu hakkab lümfotsüüt kontrollimatult jagunema ja kasvama. Kasvajaliste lümfotsüütide kuhjumise tõttu hakkab lümfisõlm suurenema ja kasvajalist massi kasvatama.

Enamasti algab lümfoom ükskõik millisest kehaosast pärinevast lümfisõlmest või vahest ka mõnest organist. Kaelal olevat suurenenud lümfisõlme märkavad inimesed kiiresti ja pöörduvad arsti poole. Kuid suurenenud lümfisõlm võib olla ka rindkeres või kõhuõõnes ning siis pöörduvad inimesed arsti juurde alles köha või kõhuvaluga, väsimuse, palaviku öise higistamise või kehakaalu langusega.

Lümfoomi diagnoositakse lümfisõlmest või kasvajast võetud koetükikese või luuüdi proovi mikroskoopilisel uuringul. Kuna diagnoosimisel on lümfoomid enamasti kaugelearenenud staadiumis, siis peamiselt kasutatakse bioloogilise ja keemiaravi kombinatsiooni.

Põhjusi, miks inimestel lümfoomid tekivad, on palju, kuid selleks, et vähendada riski saada vähkkasvaja näiteks umbrohutõrjevahendi tõttu, võiks arvesse võtta järgmisi soovitusi:

  • Kui pole äärmist vajadust, siis aiapidajad ja kodukasutajad glüfosaati sisaldavat (või ka mistahes muud) taimemürki kasutama ei peaks. Umbrohutõrjes sobib koduaias kenasti ka keev vesi ning pidev rohimine.
  • Kui siiski peate glüfosaati sisaldavat mürki kasutama, järgige hoolikalt kasutusjuhendit, kasutage kummikindaid ja respiraatorit.
  • Kui taimemürki läks kätele või mujale nahale, peske see sealt koheselt maha.
  • Hoiduge katsumast mürgitatud taimi ning ärge laske mürgitatud piirkonda minna lastel ega lemmikloomadel.
  • Enne umbrohutõrje vahendi ostmist kaaluge tõsiselt, kas teil on seda ikka vaja, ning mõelge Dewayne Johnsoni ning veel sadade inimeste peale, kes võitlevad glüfosaadi kasutamise tõttu vähiga.

Allen Kaasik toob välja, et isegi kui hetkel pole kindlat teaduslikku alust väitmaks, et glüfosaat on kartsinogeenne, oleks mõstlik seda vältida. "Liiga palju kahtlusi on õhus ja seda on ka varem korduvalt juhtunud, et herbitssidide-pestitsiidide toksilisus tagantjärele välja tuleb."

Oluline on siinkohal rõhutada, et California kohtu vandekohus jõudis seisukohale, et Monsanto oleks pidanud hoiatama, et toode võib tekitada vähki. See ei tähenda, et glüfosaat või seda sisaldavad umbrohutõrje vahendid seda 100-protsendiliselt teevad, vaid et oleks pidanud hoiatama selle võimaluse eest.

Monsato on lubanud otsuse edasi kaevata väites, et Dewayne Johnson kasutas toodet hooletult ning oleks pidanud teadma, et see on ohtlik.

Tegemist on esimese kohtuasjaga, kus vähihaige süüdistab haiguse tekkes Roundupi. Monsanto kaotus kohtus avab tee sadadele samalaadsetele juhtumitele ning juba praeguseks on teadaolevalt 800 kaebust, mis ootavad lahendust.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: