ETV saade "Osoon" küsis loodussäästliku metsamajanduse teemadel kommentaari Tartu Ülikooli looduskaitsebioloog Liina Remmilt, kes on oma töörühmaga teinud erinevaid uuringuid lageraie mõjust metsaelustikule.

Kuidas metsa majandamine mõjutab metsa elurikkust?

See on hästi üldine küsimus, samas metsa ökosüsteemid on väga komplekssed, seal on palju seoseid ja palju erinevaid liike. Põhimõtteliselt metsa majandamine tähendab seda, et seal on vähem surnud puitu, metsad on ühevanuselised ja liigiline koosseis võrreldes looduslike metsadega vaesunud.

Seal ei ole häile ehk lagendikke, seal ei ole mitut rinnet, kõik see mõjutabki elustikku. Näiteks samblikele on puude liigiline mitmekesisus väga oluline, mõned liigid tahavad kasvada vahtratel, teised kuuskedel. Nad ei saa vahetada puuliiki ja kaovad metsamaastikust, kui neile omast elupaika pole.

Majandatud metsas on vähem surnud puitu ja selle liigiline koosseis on võrreldes looduslike metsadega vaesunud. Autor: ERR

Kuidas metsamajandaja peaks elurikkuse majandatavasse metsa sisse planeerima? 

Kindlasti üks võtmesõna on mitmekesisus, kasutada erinevaid majandamisviise ja  lähtuda nendest samadest võtmeelementidest, mis kipuvad majandusmetsades kaduma nagu surnud puit, suured, ehk siis raieküpsuse ületanud puud.

Samuti sellised elupaiga laigud, mida nimetatakse vääriselupaikadeks, kus on säilinud põlismetsa ilmeline puistu, isegi kui see ei ole ametlikult kaitse all või kui ta on seotud mõnede eriliste elupaiga elementidega nagu allikad, looduslikud ojad, üleujutatavad alad.

Kui pöörata tähelepanu sellistele võtmeelupaikadele, siis on võimalik elustikku toetada ka majandusmetsas. Elustikku aitavad toetada ka säilikpuud, mis pakuvad elupaika näiteks kotkastele ja samblikele, kes vajavad rõmelist korpa.

Kui me valime säilipuudeks sellised liigid, mida on majandusmetsas vähe ja sellised isendid, kes tõenäoliselt suudavad kaua vastu pidada, siis on säilikpuud ka tõhusamad metsa elustiku toetajad.

Võtmeelupaikadele tähelepanu pöörates saab toetada elustikku ka majandusmetsas. Autor: ERR

Omanikukaitse metsamajandaja puhul on oluline. Kuidas säilitada metsas kõik väärtuslik ja samas ka tulu saada?

Omaniku suhtumisest sõltub palju. Uuringud on näidanud, et tegelikult on Eestis rohkem  selliseid omanikke, kes väärtustavad  elurikkust, kui neid, kes väärtustavad puidutootmist. Loodussõbralikke metsaomanikke on vaja rohkem toetada,  mitte ainult rahaliselt, vaid ka moraalselt, tugisüsteemide ja infojagamise kaudu, kuidas oma metsas elustikku paremini hoida.

On kujunenud selline arusaam, et metsa majandamine ja  loodussäästlikkus ning -sõbralikkus ei käi omavahel kokku. Miks see kuvand on tekkinud? 

Kindlasti pole see pelk illusioon. Kui me näeme metsas suuri uusi teid, kraavivõrke, mitmesajahektarilisi raielanke, noorendikke – see ongi loodusele väga tugeva mõjuga, mitte ainult kuvand. Selleks, et kuvandit muuta, on vaja loobuda laienevast toorainemahukast puidutööstusele suunatud metsamajandamisest.

Metsa väljavedu. Autor: ERR

Kuidas toimetada metsas nii, et ei lähtuks ainult  puidunõudlusest?

Üks võimalus ongi vaadata, kuidas me metsast peale puidu saame ka muid kasutusväärtusi. Näiteks parimate mustikametsade puhul on teada, et  mustikast saadav tulu on umbes sama, mis puidust. Kui majandame metsas nii, et mustikasaak lageraie tõttu mitmekümneks aastaks ei kao, siis tehes valikraieid, häilraieid saame topelttulu.

Miks Eestis on enamik raietest lageraied?  Kuidas suhtuda lageraietesse? 

Lageraieid on hästi lihtne ühepinnaliselt ühtemoodi teha ja võibolla see lihtsus on üks peamistest põhjustest. Teine on ilmselt see, et alternatiive ei ole hästi läbi mõeldud ega toetatud, näiteks meil on istutamistoetus, noorendiku hooldamise toetus, kuivendamise toetus ja kraavide hooldamise toetus.

Aga loodussäästlikku metsandust ja alternatiivseid raieviise ei toetata piisavalt. Kui toetused aitaksid metsa loodussäästlikumalt majandada, siis oleks ka surve ökosüsteemile väiksem. Aga praegu on meil ühevanuselised puistud ja lageraie põhiline majandamisviis.

Lageraiet ning looduslikke häiringuid pole võimalik siiski otseselt võrrelda. Autor: ERR

Räägitakse, et lageraie ei ole metsa lõpp, aga mingisuguse põntsu ta ju loodusele paneb?

Lageraiele on üsna raske leida ökoloogilisi põhjendusi või pooltargumente. Öeldakse küll, et lageraie sarnaneb loodusliku häiringu või põlenguga, aga seal on võtmeelemente, mis neil kahel on väga erinevad. Pärast põlengut jääb maha suuremal hulgasl kõdupuitu, seisvaid tüügaspuid, surnud puid, sütt, mis on puidu või koore peal - need on erinevad elupaigad neil kohastunud liikidele.

Lageraiesmik on oluliselt erinev, koos puudega surevad nendel kasvavad samblikud, kaob metsa varjulist ja niisket keskkonda vajav kooslus, kaob metsa puhverdav võime vee- ja õhureostusele. Raiesmike kaudu sisenevad metsakooslustesse võõrliigid.

Pärast lageraiet hakkab mets taastuma, see on tüüpiliselt ühevanuseline, seal puudub  häilulisus ja rindelisus. Hooldusraiete käigus kiputakse välja raiuma sellised haruldasemad puuliigid, laialehised, puukujulised remmelgad, iga raietsükliga nende arvukus väheneb. Kui mets jõuab noorendiku faasi, kus raieeelne kõdupuit on juba kadunud, on mets tihe ja pime, see on järgmine hoop elustikule.

Lageraieteta suurelt majandada  on äärmiselt keeruline. Kas pole?

Tegelikult on raske öelda, kui keeruline see on, sest me ei ole seda proovinud. Maailma mõnedes riikides püütakse sinnapoole liikuda, et ka suurematel pindadel leida lageraiele alternatiive. Töötatakse välja selliseid majandamisskeeme, mis oleksid rakendatavad ja lihtsasti kasutatavad.

Kui üks suurem metsaomanik tahaks kasutada lageraie alternatiive, siis on mõttekas alustada  kohtadest, kus see on ka  majanduslikult põhjendatud ehk siis erivanuselistest puistutest, mis on juba püsimetsailmelised ja sellistest kohtadest, kus lageraie toob kaasa eriti suuri negatiivseid tagajärgi.

Ja kolmandaks sellistest kohtadest, kus metsa hoidmine, lageraie vältimine tooks kaasa positiivseid tagajärgi mittepuidulistele funktsioonidele, näiteks puhkemetsaala või marjamets.

Lageraiele alternetiive otsides on mõttekas alustada kohtadest, kus on see ka majanduslikult põhjendatud . Autor: ERR

Kuula intervjuud Liina Remmiga Vikerraadio saatest "Ökoskoop"

Vaata ETV saadet "Osoon", kus lisaks looduskaitsebioloogile said sõna ka metsaomanik ja metsakasvatuse lektor. Käidi ka Pokumaal Eestimaa Looduse Fondi rajatavat demometsa vaatamas ning tutvuti hobutööga metsas.