"Osoon" 25 aasta eest: Eestit vaevab okupatsiooniarmee laga ja radioaktiivne saast
Esimene "Osooni" saade läks eetrisse 25. oktoobril 1993, 25 aasta eest filmitud kaadrid maalivad Eesti loodusest sünge vaatepildi. Okupatsiooniarmee jäetud kaost võib näha pea igas suuremas metsatukas.
"Seda reostust ja koristustöid on tohutult palju. Üks asi on tööde hinnad. Teine asi, kes selle siia jättis ja kuidas koristada Tapal maapõuest petrool. Mida hakata tegema radioaktiivsete jäätmetega, mis on Paldiskis. Kuidas koristada meie territoriaalveed, kuhu on uputatud lõhkeainet, keemilisi aineid, miine ja pomme?" küsis 1995. aastal eetrisse läinud saates Jüri Liim.
Vene sõjaväe lahkumisest oli möödunud selleks ajaks pea aasta. Eestimaa metsatukkades, väljadel ja teede ääres seisid aga endiselt akendeta ja usteta hooned, kokkuvarisenud kasarmud, angaarid ja garaažid.
Veelgi rängem koorem keskkonnakaitsjatele oli radioaktiivsete ainetega seonduv probleem – kiiritusohu likvideerimine ning ohtlike ainete matmine. Tuumaobjekt nr 1 asus Paldiskis.
"Omal ajal kästi venelastel see ära koristada, puhastada. Kõige lihtsam lahendus oli nende jaoks, et pinna kruusaga täitmine. Betoonplaadid laoti peale. Sellega kadus nähtav reostus ära ja sellega oli probleem lahendatud," kirjeldas Paldiski linnapea Jaan Mölder kohalike probleeme lekkiva masuudimahutiga.
Keskkonda reostas ka Sillamäe jäätmehoidla, mida võis nimetada isegi surmajärveks. "Selles järves ei ela kalad. Siia ei tule kevadel kudema konnad ja sügisel läbirändel ei peatu siin haned. Sillamäe jäätmehoidlas, mida praegu katab vesi, on peidus üle tuhande tonni uraani ja 800 tonni tooriumi," nentis Peeter Ernits 1997. aastal. Jäätmehoidlast lekkivad lämmastikuühendid moodustasid Eesti lämmastikukoormusest Soome lahele poole.
Põlevkivienergeetikaga seonduvaid riske tunti juba varem. "Kui me arvutame toodangu ühe elaniku kohta, siis Eesti on (vääveldioksiidi heitmete poolest) vaieldamatult esikohal kogu maailmas. See tuleb peaasjalikult põlevkivist toodetava energia arvelt see esikoht. Kui me arvutame, kui palju me produtseerime süsihappegaasi selleks, et toota midagi väärtuslikku, see on rahvuslik koguprodukt, jagame selle ühikuga, siis oleme me jälle maailmas halvemate seas," viitas keskkonnaminister Andres Tarand 1993. aastal riigipiire ületavale saastele.
Sellest, kuidas Eesti keskkonnaseisund 1990. aastate algusest muutunud on, saab ülevaate esmaspäeval kell 20.30 ETV-s eetrisse minevas "Osooni" juubelisaates.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa