Saaremaa väravas asub luikede tapamasin ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lindude rändeajal ilmub sotsiaalmeediasse hulganisti pilte ja videoid Väikese väina tammil elektriliinides hukkunud luikedest. ETV saade "Osoon" käis probleemi uurimas ja mida selle lahendamiseks tehakse. Meid võttis vastu kohalik mees, Väikese väina seltsi esindaja Heiki Hanso.

 Elektriliini tõttu hukkunud luik Väikese väina tammil Autor: Leho Luigujõe


Kuidas need luiged siia liinidesse lendavad?

Ta lihtsalt on raske lind, tal on lennukiirus küllaltki suur ja manööverdamisvõime selle võrra väiksem. Ta ei näe neid liine ja lendab lihtsalt sinna sisse, vahel murrab tiiva, vahel kukub jääle, tee peale või merre, mõnikord on veel teadvusel, aga  kukub ka surnult.

 

Väikese väina seltsi esindaja Heiki Hanso Autor: Leho Luigujõe

Tegelikult on see probleem kestnud juba aastaid?

Luikede arvukus tõuseb ja viimasel kümnendil on nad leidnud selle Väikese väina hoiuala, Natura 2000 võrgustiku hoiuala. Mida rohkem luiki, seda suurem tõenäosus on, et mõned siia liinidesse satuvad. "Mõned" ütlen sellepärast, et kui tuhandetest luikedest sadakond siia oma elu jätab, siis protsent ju iseenesest kõrge ei ole.

Mul on küsimus: Kumb on vale koha peal, kas seaduslik ehitis selle võrgu näol või Natura 2000 hoiuala? Minu nägemuses see praegune olukord kindlasti hoiuala põhimõtetega ei kattu. Hoiuala peab olema ikka liike kaitsev, mitte surmav.

Ma vaatan, et keegi on seda luike juba söömas käinud?

Meil  on siin igasuguseid pika nokaga mustasulelisi ja kõveranokalisi kohe agaralt tasuta lõunale tulemas. Merikotkas käib toitu noolimas, kui rongad ja varesed midagi järele jätavad, aga öösel on väina ümber elavad rebased platsis.
See konkreetne luik tuli siia kaks päeva tagasi südaöösel. Mina tulin kella 9-se  praami pealt, siis teda veel ei olnud, aga kella 1 öösel saatis sõber info, et ta leidis tee pealt luige. Seda  ma varem ei teadnud, et luiged lendavad ka südaöösel. Oli täiskuu ja tähistaevas, nähtavasti navigeerivad nad tähtede ja kuu järgi.

Aga umbes pool selle liini mõjualast või sellest, kuhu luik kukkuda võib, on kas lage vesi või paks pilliroog.

Tegelikult enamikke hukkunud linde te ei näegi?

Jah, suuremat osa hukkunutest me ei pruugi üldse näha. Kui roostiku kohal kaarnad ja varesed tiiritavad, siis võib eeldada, et seal on luige raibe.


Miks ikkagi linnud nendest liinidest mööda ei lenda, siit on need ju selgesti näha?

Meie inimesed näeme ju alt üles seda pilti, taeva  taustal on neid liine kerge märgata. Hobilendurina  tean, et ülevalt alla või otse ette vaadates on hoopis teine pilt, eriti veel, kui on tumedam taust või metsaviir taga. Raske on liine märgata ka päikesega, ma kahtlustan, et luik kissitab ka vastu päikest silmi. Eriti palju juhtub õnnetusi just selge päikesepaistelise ilmaga.

Väikese väina tammi elektriliinid Autor: ERR


Lindudel pole ainult rändel peatumisega raskusi, vaid ka ühest väinaosast teise saamisega?

Siin võib näha päevas sadu kordi, kuidas lind üritab  tammi ületada. Hakkab tulema, märkab liine, kohkub tagasi ja niimoodi neli viis tükki pundis, vahel suuremad parved ka. Olen näinud, kuidas nad proovivad terve selle kolme kilomeetrise tammi pikkuses üle saada, üle ei märka lennata ja alt ei julge minna. Lõpuks maanduvad tagasi sinna, kus nad hakkasid oma katsetega pihta.

Miks sina selle teemaga tegeled? Miks see on oluline sinu jaoks?

Saaremaa esimene nurk on kohe minu kodukoht. Väikese väina tamm on Saaremaa värav ja ma olen seda meelt, et Saaremaa värav peaks olema ilus, puhas ja visiitkaardi vääriline. Need luigeraiped siia ei sobi. Sageli autod peatuvad, tehakse fotosid, see kurb pilt viiakse endaga kaasa.  Ma ei pea seda õigeks.

Kes peaks vastutama siin toimuva eest?

Kui keegi vastutada tahaks, siis oleks nähtavasti sellega juba tegeletud. Ma arvan, et keegi ei taha vastutada ja keegi ei taha probleemi omaks võtta, sest ilmselgelt need tegevused  nõuavad raha.

Siin on meie otsustamise koht, kas me laseme sellel kõigel jätkuda või oleme just meie need inimesed, kes lahendavad selle olukorra. Ega siin midagi paremaks ei muutu, ainult halvemaks läheb, mida varem me sekkume, seda kiiremini need probleemid saavad leevendatud või lahendatud.

Surnud luik Autor: Heiki Hanso

Mida sina oled teinud selle probleemi lahendamiseks?

Oma viimaste aastate vaba aja veedangi siin. Esiteks mulle väga meeldib ühte kohta  tundma õppida järjest ja järjest enam, tähele panna neid muutusi, mis siin juhtuvad.
Tänapäeval on sotsiaalmeedia selline kanal, aken, kus saab probleemi laiemale üldsusele teavitada. Ega ma tavakodaniku ja kohaliku mehena palju rohkem ei saagi teha, kui kirjutada ametkondadele kirju, organiseerida asjaosalistega kohtumisi, initsiatiivi üleval hoida, seda ma saan teha.

On olukordi, kus oleme leidnud ametkondadega ühise keele, aga samas mulle tundub, et ma olen nad juba ära tüüdanud ja nad ei tahagi enam olla koostöövalmis ja leiavad igasuguseid põhjendusi, miks ei peaks asjaga tegelema.
Järgmine etapp on nähtavasti liinide markeerimine, kuigi lihtsa guugeldamisega leiab sarnaseid olukordi üle maailma, kus need markeeritud liinid luikede puhul üldse ei tööta, kokkupõrgete arv väheneb marginaalselt. Peale liinide sajaprotsendilise likvideerimise siin muid lahendusi ei ole.
Mina jätkan oma tegevust ja  proovin seda teemat üleval hoida nii kaua, kui need, kes otsustama peaksid, hakkavad otsustama.

Väikeluiged elektriliinide lähedal Autor: Leho Luigujõe

 

ELERINGI JUHATUSE ESIMEHE TAAVI VESKIMÄGI KOMMENTAAR:

Milline on Eleringi seisukoht Väikese väina elektiliinides hukkunud luikede suhtes?

Eleringi ülesanne on tagada saarte, Muhu, Saare- Hiiumaa elanike elektritoide ja loomulikult antud liin, Võiküla Orissaare liin, mis asub Väikese väina tammil, on meie jaoks ääretult oluline tarbijatele elektivarustuse tagamiseks. Me proovime elektrivarustust tagada tarbijatele selliselt, et tal oleks võimalikult väike keskkonnamõju, on ta siis loomastikule, linnustikule või muule ümbritsevale keskkonnale, sealhulgas ka visuaalne reostus on kindlasti aspekt, mida me alati arvestame.

Me oleme järkjärguliselt saarte varustuskindluse parandamise raames ka proovinud keskkonnamõju vähendada. Praegu on töös kaabelliini rajamine Muhust Saaremaale, mis annab võimaluse asuda  Väikese väina liini rekonstrueerima nii,et saarte elanikud ei peaks pimedas olema.

Esimene töö, mida me kindlasti teeme, on õhuliini tihedust vähendada. Praegu on ühtedel mastidel kaks õhuliini, ühe õhuliini võtame ära, siis annab see võimaluse  ka teist liini rekonstrueerida, paigutame need juhtmed selliselt, et takistus lindudele oleks võimalikult väike.

Antud liinile tuleb panna markeeringud, mis on eelkõige piksekaitse trossi peal, see kõige ülemine masti tippudest liikuv juhe. Praegu on see lihtsalt nii mäda, et meil ei olegi võimalik sinna markerpalle panna ja lisaks sellele, me ei saa seda välja võtta. Nii et see on kindlasti meile oluline teema.

Taavi Veskimägi Autor: ERR

Kas see tähendab seda, et osa õhuliine jääb ikkagi alles?

Eleringi vaatest, kelle ülesanne on tagada elektrivarustus, ei ole mingit põhjust seda liini sealt tervikuna kõrvaldada.

Siin on olnud juttu ka sellest, et kui suur see mõju üldse on. Kindlasti koostöös linnukaitsjatega peaks ja tuleks välja selgitama, et mis see potentsiaalne hukkunud lindude arv seal on, kas 50, 500, kui suure probleemiga me tegeleme

Kui kõiki keskkonnaküsimusi Eesti riigis käsitleda ja vaadata et ahaa, lindude rändeajal luikede suremus Väikese väina tammil on tänu sellele õhuliinile nii mastaapne probleem, siis tõenäoliselt on riigil mitte ainult see võrgutasu, mida me kõik tarbijatena maksame, vaid me eeldame, et selle teise liini kaablisse, merekaablisse panek on seal kuskil, orienteeruvalt 5-10 miljonit, see tuleb meil kõigil tarbijatena kinni maksta

Kui see on nö väike probleem, siis meil tuleb tõenäoliselt hinnata, kas me tahame seda teha, võib-olla need leevendavad meetmed, mis me teeme selle õhuliini paremaks muutmisel on juba piisav.  Kui see on väga mastaapne probleem, siis ma eeldan, et keskkonnaministeerium ja linnuteadlased annavad need konkreetsed soovitused ja ütlevad, et seda tuleb teha. Eleringis ei ole neid eksperte, neid ornitolooge, kes omaksid vastavas valdkonnas pädevust, me oleme seda hea meelega valmis tegema. Elering oskab kaablit ehitada, selles ei ole probleemi, pigem ongi küsimus, et mis on probleemi ulatus, seda peaks uuring ütlema. Kui uuring ütleb, et see on väga suur probleem, siis me eeldame, et need inimesed, kes Eestis on seatud keskkonnaküsimuste eest seisma, et neil on ka keskkonna rahakott ja nad ütlevad, et see on oluline ja nad tahavad seda finantseerida, Elering olge hea, viige see liin sealt ära. 

 

Vaata Osooni saatest, mida arvavad valulikust teemast lisaks Heiki Hansole ja Taavi Veskimägile ka ornitoloog Leho Luigujõe ja Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

 

Kuula Heiki Hanso pikemat intervjuud Vikerraadio saatest "Ökoskoop"

Toimetaja: Kristo Elias, Õie Arusoo

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: