Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Vakra: Väinatammi kõrgepingeliinile paigaldatakse lindudele hoiatusmärgised

Kevadised luiged.
Kevadised luiged. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

122-aastane Saaremaad ja Muhu saart ühendav Väinatamm on küll silmapaistev vesiehitis, aga 19. sajandil projekteeritud ehitismälestis tekitab palju kahju ümbritsevale keskkonnale. Nii sureb ornitoloogide andmetel Väinatammi elektriliinidel 500 kuni 2500 lindu aastas. Sestap otsustati esmaspäevasel riigikogu keskkonnakomisjoni istungil, et kuigi õhutrass täielikult ei kao, paigaldatakse sellele lindudele mõistetavad hoiatusmärgised.

Väinatamm on olnud Saaremaa keskkonnakaitsjatele pinnuks silmas juba aastaid. Inimkätega rajatud Muhu ja Saaremaa ühendus eraldab Väikese väina kala populatsiooni ning tee kohal kõrguv kõrgepingeliin ohustab rändlindude teekonda. Viimase probleemi on Elering lubanud lahendada aastaks 2020, mil ettevõte plaanib rajada Muhu ja Saaremaa vahele merekaabli ning paigaldada tammi maakaabli, vahendas Saare Hääl Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Kösteri sõnu.

Köster ütles 10. märtsil ilmunud loos, et kaks kaablit peaksid ideaalis töötama eraldi ehk kui üks katkeb toidab teine Saaremaa tarbijaid edasi. Praegusel juhul jookseb kogu kaks voolu ühendust ühel õhutrassil ehk kui antud trassil peaks liinipost langema, siis jääb Saaremaa lihtsalt pimedaks. Seega keskkonnaohu kõrval on kaheliiniline õhutrass ka strateegiline nõrkus.   

Pool võitu on käes

Esmaspäevasel istungil puudutas Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu valla palvel Väinatammil kõrgepingeliini küsimust ka riigikogu keskkonnakomisjon, mis oli ühise laua taha kutsunud omavalitsuste esindajad ja Eleringi. Arutellu oli kaasatud ka ornitoloogid ning keskkonnaameti kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eksperdid.

Esmakordselt arutati Saaremaa elektriühenduse küsimust 2016. aasta oktoobris, mille järel parlamendi komisjon pöördus Eleringi poole palvega kõrgepingeliinid likvideerida. Tollal lubas elektritaristut haldav Elering asendada ühe õhuliini merekaabliga, kuid selle plaani kohaselt säilib praegune õhutrass. Sestap leiab komisjoni esimees Rainer Vakra, et Eleringi plaan on tervitatav, kuid nüüd tuleb leida viis, kuidas kaotada õhutrass tervikuna.

Vakra enne istungit: merekaabel peab tulema kiiremini

“See on suureks ohuks väinas peatuvatele ja pesitsevatele veelindudele. Eriline mõju on sellest suurtele rändlindudele,” märkis Vakra enne keskkonnakomisjoni esmaspäevast istungit. Tema hinnangul peab riik kaitsma meelispeatuskohta paljudele linnuliikidele, kelle hulgas on ka väikeluiged ja laululuiged. Eesti Ornitoloogiaühingu hinnangul sureb elektriliini sisse lendamise tõttu Väikese väina tammil aastas 500 kuni 2500 vee- ja rändlindu.

Sestap leiab Vakra, et merekaabel peab valmima plaanitust kiiremini, kuid võimalikud lahendused ja sellest lähtuv esmaneplaneering saab sündida vaid valdade, võrguettevõtte, keskkonnakaitsjate ja -ekspertide ning riigi koostöös. Nii soovis keskkonnakomisjon esmaspäevasel istungil teada saada milliseid samme on astutud probleemi lahendamiseks.

Vakra pärast istungit: õhutrassile paigaldatakse lindudele mõistetavad hoiatussildid

Keskkonnakomisjoni esimees avaldas pärast istungit heameelt, et plaaniga on selgelt edasi mindud ning Elering on aktiivselt otsimas viisi kuidas kõrgepingeliinid Väinatammilt kaoksid. Vakra sõnul valmib praeguste plaanide kohaselt 2020. aastal Väinatammi lähistele merekaabel, kuid õhutrass ei kao, sest üks kõrgepingeliin jääb endiselt töösse.

Vakra tõdeb, et Eleringi kõneisiku Ain Kösteri Saare häälele esitatud plaan rajada teine maakaabel Väinatammi on praegu kulukuse tõttu laualt maas. Selle asemel alustab Elering koostööd ornitoloogidega, et õhutrassile paigutada lindudele arusaadavad hoiatussildid ja linnupeletid. Eleringi eestveetavad uuringud peaksid algama juba sel aastal ning ka keskkonnaamet on lubanud hiljemalt 2019. aastal avaldada põhjaliku Väikese väina lindude populatsiooni uuringu.

Kaladele mõeldakse tulevikus

Siinkohal tuleb meelde tuletada, et lindude küsimus on vaid osa Väinatammiga seotud probleemidest. Nimelt on 1896. aastal avatud vesiehitis eraldanud Väikese väina kalapopulatsioonid ning loonud seeläbi kaks täiesti erinevat ökosüsteemi. Teisalt pole riik kaalumas komplekslahenduse välja töötamist, millest võidaksid nii väinas pesitsevad linnud kui ka kalade populatsioon.

Vakra kinnitas, et keskkonnakomisjonil on plaanis Väinatammile kalapääsude rajamist arutanud, kuid kõrgepingeliinide likvideerimisplaanidega seda praeguste plaanide kohaselt ei seota. “Praegu tegeleme lindude päästmisega, kuid tulevikus kindlasti mõtleme ka kalade populatsiooniga seotud küsimustele,” kinnitas keskkonnakomisjoni esimees.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: