Kotkauurijad võtavad merikotka jälgimiseks appi droonid ({{commentsTotal}})

Merikotkaste käekäigu kaardistamiseks, panevad teadlased neile külge GPS-saatjad ja paigaldatakse pesakaameraid. See annab meile ülevaate merikotkaste elu privaatseimatest hetkedest, kuid ka näiteks sellest, et pärast kotkapojale GPS-seadme paigaldamist tulevad vanalinnud pessa tagasi alles 15 tunni pärast.

Merikotkaid jäi Eestis õige väheks juba 1930ndatel. Nende arv hakkas tasapisi suurenema pärast seda, kui 1970ndatel keelati keskkonnale ohtlikud taimekaitsevahendid ja võeti kaitse alla pesapaigad.

Praegu on merikotkaid kõige rohkem Lääne- ja Põhja-Eestis. Kui Põhja-Eestis olid 1990ndatel ainult üksikud paarid, siis praeguseks on Põhja-Eestis merikotkas leivnud ühtlaselt ning enamik sobivaid kohti on asustatud.

Praeguseks on merikotkastest saanud looduskaitse edulugu. Praegu elab Eestis hinnanguliselt 300 merikotkapaari.

 

Teadlased peavad neid hoolsasti silmas, sellest ka rõngastamine ja kotkakaamerad. Samas on oluline linde võimalikult vähe häirida.

Sellepärast on kotkauurijad Renno Nellis ja Aarne Tuule appi võtnud droonid. Droon lendab 50 meetri kõrgusele pesa kõrvale, kotkauurijad saavad seirata droonipildilt seda, mida muidu käiksid nad vaatamas puu otsa ronides.

"Drooniga vaatamine annab meile väga mitu eelist. Esiteks lindude häirimine on oluliselt väiksem," rääkis Aarne Tuule "Osoonile".

"Mul oli just selline kogemus, kus emalind ei läinudki üldse pesalt ära. Ta kuulis, et mingi heli on, vaatas üle pesa ääre alla, ma nägin seda ülevalt n-ö drooni laivpildist, ja uuris, et kust see heli tuleb. Samal ajal nägin mitu poega on, kui suured nad on ja droon lahkus jälle üles taevasse. Kotkas ei saanud arugi, mis toimub. Ja ongi pesa kontrollitud."

Merikotkad on pesaga seotud aastaringselt, nad ei rända. Kotkaste pesitsusperiood on väga pikk: nad hakkavad pesi sättima juba jaanuaris ning sageli ehitavad nad juba sügisel pesad üles. Märtsis hakkavad munema, pojad saavad lennuvõimeliseks jaanipäeva paiku, ehkki tänavu juhtus see natuke hiljem, tõennäoliselt väga külma märtsi tõttu. Sel ajal kui nad oleksid pidanud munema, hoidsid nad tagasi ja alustasid hiljem.

Kui pojad saavad lennuvõimelisteks, on nad pesa juures veel kaks-kolm kuud. Nad liiguvad küll lähima paari kilomeetri ümbruses ja vanalinnud toidavad neid. Iseseisvaks saavad nad alles septembris-oktoobris, mille järel lähevad pesitsuspaigast kaugemale hulkuma.

 Soovitame vaadata ka teisi "Osooni" lugusid.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: