Külma ja heitlikku kevadilma trotsides istuvad merikotkad pesal ja hauvad mune. Kõik huvilised saavad neile kaasa elada veebikaamerate abil, jälgijaid jagub ja kaameras toimuvat jälgivad (või kuulavad) igapäevaselt paljud eestlased, kuid varasemate pesakaamerate andmete põhjal võib öelda, et umbes 2/3 pesaelu jälgijaist on välismaalased.

Kaamera paigaldanud Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia spetsialist Urmas Sellis kirjeldab, et hetkel pesas kaks muna, mida hoolega hautakse. Üks vanalindudest istub munadel ja seetõttu näevad vaatajad mune harva, kuid kui kõik plaanipäraselt läheb, siis võiksid pojad kooruda 23.–24. aprilli paiku.

Sellise sõnul läheb merikotkastel hetkel Eestis hästi, sest kotkaid on isegi rohkem kui sobilikke kohti pesitsemiseks. Nii peavad mõned linnud aastaid järjekorras ootama, mil ükskord kusagil sobilik territoorium pesitsemiseks vabaneb. See aga ei tähenda, et kotkastel ei ole probleeme, võtame kasvõi pliimürgistuste suure arvu merikotkaste seas.

Kaamera paigaldamine merikotka pesa juurde ei ole sugugi lihtne

Ise ei ole Urmas kaameraid paigaldades puu otsast alla kukkunud (küll aga mõnel teisal puhul pesa juurde ronides, siiski õnnelikult), kuid nii mõnigi kord on tulnud üha uuesti puu otsa ronida, et kaamerat kohendada. Või siis eemaldada mõni kaamera vaatevälja nihkunud oks. Esmalt tuleb aga loomulikult sobilik koht leida, kuid kotkastega kokkuleppele jõudmine ei ole kunagi garanteeritud. Nii on mitmel aastal juhtunud, et kotkauurijad on kaamera varakevadel üles seadnud pesa juurde, mida linnud mingil põhjusel sel aastal ei kasutanud.

Otsevideo vaatamiseks klõpsa pildil. Kaks muna ja värske kõhutäis - nii kulges 2. aprill kotkapesas. 

Urmas ütleb, et merikotkastega on keeruline, sest nad on häirimise suhtes tundlikumad kui teised kotkad. Kuigi kaamerad on väga hästi peidetud ja maskeeritud, võib miski uus ja tavapäratu siiski kotkast häirida. Seepärast ei ole kunagi garantiid, et kotkakaamera ees saab näha pesitsemist täies ilus. Ka praeguses kohas asuv kaamera on mitmeaastase töö vili. Viimati saime selle territooriumi merikotkapesa vaadata läbi veebikaamera 2013. aastal, siis vahetasid linnud pesitsuskohta, kuid tänaseks on kotkad oma uues pesas ja jälle kaamera ees.

Urmase sõnul on üks pesal askeldav vanalind juba ammune tuttav Sulev, kelle pesitsust koos kunagise kaasa Lindaga oli võimalik jälgida 2009.–2013. aastal, kuid hetkel on Sulevil uus kaasa, kes kaamera jälgijate poolt on Suviks ristitud. Urmase sõnul olevat emaslind pesitsusperioodi alguses üsna umbusklik olnud, mis kinnitab ka merikotkaste suuremat häirimistundlikkust, kuid võib-olla oli just Sulev see, kelle varasem positiivne kaamerakogemus partneri maha rahustas ja nii saadi pesitsemisega pihta hakata.

Urmas ei soovita aga piirduda pelgalt pesas toimuva vaatamisega vaid ka kuulata, mis pesa ümbruses toimumas on. Nii on saab aimu, mis linnud-loomad sealkandis veel tegutsemas on.  

Pesas toimuva toovad vaatajateni koostöös Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, Looduskalender, Keskkonnainvesteeringutekeskus ja EENet.