Pliimürgitusest terveks ravitud kotkas lastakse vabadusse ({{commentsTotal}})

Maaülikoolis pliimürgitusest toibuv merikotkas.
Maaülikoolis pliimürgitusest toibuv merikotkas. Autor/allikas: Madis Leivits/Zooloogid 2.0

Neljapäeval lastakse vabasse loodusesse Eesti Maaülikooli loomakliinikus ravi saanud kaitsealune merikotkas, kes vajas abi tavapärasest pliimürgistusest, mis saab jahiperioodil sageli paljudele kotkastele saatuslikuks.

Loomaarst Madis Leivitsa sõnul on Pärnumaalt leitud merikotka näol tegemist üpris tavapärase juhtumiga. „Merikotkad on suured raipesööjad, toitudes talvel ka pliid sisaldava jahimoonaga saastunud jahipraagist,” põhjendas Leivits.

Lind leiti aasta alguses metsaülem Jaan Kägu poolt, kes toimetas linnu raviks maaülikooli loomakliinikusse. Lind tuigerdas metsatee kõrval kraavis, võimetuna lendama. Lisaks oli kotkas saabumisel alakaalus, tal olid hingamisraskused, koordinatsioonihäired ning vereanalüüsis sedastatud väga kõrge pliitase.

„Pliimürgistus on salakaval. Kõrgete kontsentratsioonide puhul kaotab lind võime oma lihaseid kontrollida ning sureb lämbumissurma. Madalamad kontsentratsioonid kahjustavad aga närvisüsteemi ja teisi organeid, mistõttu ei ole linnud tihti võimelised toitu püüdma, surres näljasurma või sattudes „aurude“ all lennates õnnetustesse,” kirjeldas Leivits.

Tihtipeale jääb inimestele ütlusest „tina andma“ mulje, et jahimoonas kasutatakse tina. Nii see siiski ei ole. Leivitsa sõnul on jahimoonas valdavalt levinud pliid ehk seatina sisaldavad kuulid ja haavlid. Pliihaavlite kasutamine veelinnujahis on Eestis keelatud, kuid reguleerimata on pliid sisaldavate kuulide kasutamine.

„Petlik võib olla ka kuulidel olev vasesulamise kest – tabades saaklooma kuul deformeerub ning pliist südamik paiskab fragmenteerudes 25–50% kuuli massist laiale alale. Tihtipeale jäetakse saastunud piirkond või, trofeeloomade puhul, saastunud lihakeha metsaasukatele toidupalaks. Seetõttu on sage, et just neid pliitükikesi peame haigete lindude maost välja loputama,” lisas ta.

Samas on olemas efektiivsed, pliid mittesisaldavad kuulid. „Selleks peame koostöös jahimeestega tegema sammu, mille tulemusel vahetame välja ohtliku laskemoona, kaitstes nii enda, loomade kui ka keskkonna tervist,“ lõpetas Leivits.

Tänaseks on kotkas läbinud kõik vajalikud tervisekontrollid ja lennutrennid ning pääseb vabadusse 29. märtsil kell 13.00 Pärnumaal, Pööravere külas, oma leiukoha läheduses.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: