„Osoon“ uuris loomaarst Madis Leivitsilt, miks röövlinnud mürgistuse saavad ja mis siis linnuga toimub.

„Need merikotkad surid lämbumissurma, kuna nad ei suutnud enam hingata,“ võtab Leivits kokku pliimürgistusse surnud kotkaste saatuse. Põhjus on üpris lihtne ja levinud merikotkaste seas: plii takistab lihaste tööd ja need linnud ei ole võimelised enam hingama ega ka teisi elutegevuseks vajalikke toiminguid tegema.

Kuidas plii kotka kehasse satub?

Seegi on üpris tavaline: „Siis kui on intensiivne jahiperiood, satub kotka toidulauale toitu, mille sees on plii, mis tuleb siis jahimoonast.“ Leivitsi sõnul on tegu jahipraagiga, sest laskemoonas – haavlites ja kuulides – kasutatakse pliid, mitte tina. Kui näiteks lastakse trofeelooma, siis võetakse nahk koju, kuid lihakeha jäetakse metsa alla. Tihti ongi see lihakeha saastunud nende raskemetallidega, mille röövlinnud, näiteks merikotkad, ära söövad.

Merikotkas sööb jääkosklat. Autor: Postimees/EMF/Scanpix

Loomaarstid leiavad kotka kõhust „suveniiridena“ sageli pliihaavleid või ka lihtsalt plii fragmente, kuna kuul kaotab poole oma massist fragmenteerumise tõttu. Just sellised tillukesed tükikesed, mis paisatakse väga laiale alale jahitava looma kehas, jõuavad saaklooma liha kaudu kotkaste organismi ning põhjustavad tervisehädasid ja surma.

„Kotka puhul piisab paarist liivaterasuurusest tükikesest, et teda manalateele saata.“ Teadlased uurivad läbi kõik surnud merikotkad – lahkavad, võtavad elundid, saadavad laborisse ja määravad nendest elunditest pliid. Nende põhjal saab öelda, et 52 protsendil juhtudest on peamine põhjus surmadest plii, sellega saastumine on 80-90 protsendi surmade põhjus.

Kütitud loomade liha kaudu jõuab plii ka inimese toidulauale. „Üks viimaseid on meie naaberriigist Rootsist. Nad uurisid oma jahimeeste verepliid ja leidsid, et 70 protsenti meessoost jahimeestel on plii tase üle ohupiiri, ehk siis, üle sellise piiri, mis kindlasti mõjutab nende tervist negatiivselt.“

Mida plii organismiga, ükskõik kas inimese või looma omaga, teeb?

„Väsimus, südame- ja veresoonkonna haigused, närvisüsteemihaigused, aneemia ja nii edasi. Eriti tundlikud on veel lapsed, kasvavad organismid, kelle närvisüsteemi ta kahjustab väga tugevalt,“ seletab Leivits.

Osa nendest kotkastest, kes loomaarsti juurde on sattunud on surnud akuutsesse või ägedasse mürgistusse, mille on põhjustanud plii. Ka inimese puhul eelloetletud tervisehädad esinevad kotkastel.

Kuid Leivits jätkab loetelu. Mürgistusega kotkaste seedetrakt ei toimi, kuna nende lihassüsteem ei toimi plii tõttu.

„See toit, mis on neil seedetraktis, on läinud roiskuma ja üks probleemidest on sekundaarne toidumürgistus, mille põhjustaja on plii ja need linnud, kuigi nende seedetrakt on täis, on nälginud. Nad nälgivad täis kõhuga surnuks,“ kirjeldab Leivits.

Aastas paarkümmend kotkast

Aastas jõuab loomaarstideni umbes 20 kotkast, kuid see on jäämäe tipp. „Ega keegi neid metsas otsimas käi. Enamasti metsloom, kes jääb haigeks, üritab leida varjulise koha, et keegi teine teda ei leiaks. Nii et, need, kes jõuavad meile on ainult jäämäe tipp. Nüüd ongi küsimus, et mitu nulli me sellele peaksime järgi panema.“

Siiski võib siinsegi loo lõpetada positiivse noodiga: „Osoonist“ näeb seda, kuidas lasti vabadusse pliimürgitusest pääsenud Eesti vanim kotkas, kel eluaastaid 26.

Mürgistusest taastunud merikotkas pääses vabadusse. Autor: ERR

Vaadake ka teisi „Osooni“ lugusid esmaspäeva õhtul kell 20 ETVst.