Kui Dian oli kuueaastane, hävitas kobrutav mudalaviin tema Indoneesia koduküla ning 60 000 Ida-Jaava elanikku oli sunnitud ümber asuma. Teadlaste hinnangul oli lähiaja suurimas keskkonnakatastroofis süüdi hargmaine maagaasikompanii Lapido, mis sattus puurides mudavulkaanile ja vallandas maakera sügavusest kuuma muda talitsematu voo.

Mudalaviini alla jäi 16 küla, milles elas kümneid tuhandeid inimesi. Siiani pole mudalaviin täielikult peatunud, ehkki muda pumbatakse küll välja, kuid jõkke, kus see tekitab omakorda keskkonnakahju.

Dianist sai selle sündmuse järel poliitiliselt aktiivne teismeline, kes pühendab end võitlusele suurkompaniide ja raha võimu vastu. Ta kõneleb oma kodu kaotanud inimeste eest, kes nõuavad maagaasikompaniilt kahjutasu.

Dokumendid, mis tõestasid, et maa, millel need inimesed elasid, kuulus neile, jäi kuuma mudalaviini alla. Seetõttu väidab katastroofi põhjustanud kompanii juht, et kuna need inimesed ei suuda tõestada, et see maa kuulus seal elanud inimestele, ei pea ettevõte neile ka kahjutasu maksma. Riigil ei ole keskset süsteemi, milles oleks kirjas, kes millist maad omas.

Gaasikompanii omanik on teinud ettepaneku, et inimesed, kes oma elupaiga eest kahjutasu nõuavad võiksid anda vande, et see maa kuulub neile. Omaniku arvates võiksid inimesed vande anda nii, et nad on kinni seotud ning kaevatud kaelani mudasse - ainult siis saab olla kindel, et inimesed räägivad tõtt.

Selle mudalaviini loo jutustab film "Meelekindlus", mis jälgib Diani kujunemist poliitiliselt aktiivseks teismeliseks.  

Kertu Birgit Anton on kliima-aktivist Eestis ning tema kommenteeris seda lugu nii: "Iga aktivisti taga on toetav perekond, kes teda aitab ja julgustab. See tüdruk oli aktivist, aga tema ema oli ka aktivist." Anton tõmbab paralleeli Masala Yusafzaiga, kes on teismeline tüdruk ja võitleb hariduse eest, kuid temagi selja taga on tema toetav isa.

"Ma ütleksin sama moodi: mina olen aktivist, aga mu perekond minu taga on ka hästi toetav ja ka aktivistid."

Kertu Birgit Anton arutleb, et ühe aktsiooni läbiviimiseks peab sel olema aktivist või üks tugev juhttuumik, kes usub ettevõetusse ning tahab seda edasi viia. "Aga seal taga peab olema terve kogukond, terve küla või piirkond või riik, kes ka usub sellesse, ei anna alla ja toetab." Kliimamuutustega on Antoni sõnul sama lugu: on eestkõnelejad ja aktivistid, aga kui terve riik ei usu sellesse, et kliimamuutus on probleem, millega tuleb tegeleda, siis ei tee ka aktivistid midagi ära.   

Film "Meelekindlus" ("Grit", rež Sasha Friedlander, Cynthia Wade) on keskkonnakuu raames eetris ETV2-s neljapäeval kell 20.00.