Ühel kenal maikuu hommikul sõitsin herpetoloog Martin Jürgensoniga Lõuna-Eestisse, et otsida päikese soojendatud maapinnalt roomajaid. Eriline soov oli kohata rästikut ja nastikut – meie ainsaid madusid.

Loomade märkamise tõenäosuse suurendamiseks otsustasime valida eraldi teekonnad, et kahepeale suurem osa maastikust läbi käia.

Kui otsingute algusest oli möödas tunnike, oli mu tee ristunud juba mitme sisalikuga, ent kahjuks polnud ma silmanud veel ühtegi madu. Äkki helises telefon ning Martin teatas võidurõõmsalt: "Ma leidsin rästiku!"

Rästikuga kohtumine valmistab suurt ja siirast rõõmu

Metsa all samblikuvaiba peal jälgis meid väga tähelepanelikult siksakja mustriga väike roomaja. Nii Martini kui minu jaoks oli ta esimene madu, keda sel kevadel au kohata. Rästik on Eesti ainus mürkmadu ja võimalik, et just selle pärast kiputakse teda kartma. Aga kas kartuseks on otsest põhjust?

Tartu Ülikoolis magistriõpingutel madude uurimisega tegelenud Martin Jürgenson arvab, et kõige paremini võiks inimeste ja rästikute suhet kirjeldada ingliskeelne väljend healthy respect, ehk eluterve austus. Kui anda madudele piisavalt ruumi, pole kokkupuudet tarvis karta.

Tõenäoliselt annavad maod inimesele isegi rohkem ruumi, sest meie ei pruugi neid oma läheduses märgata, kuid maod on meie olemasolust teadlikud. Kui rästik on maas end rõngasse tõmmanud ja redutab vaikselt ühe koha peal, siis suure tõenäosusega ei pane me teda tähele ja kõnnime lihtsalt mööda.

Imetlesime lähemalt Martini leitud isast rästikut. Isasloomad on emastest oluliselt väiksemad ja erksama värvusega ning neil on sujuv pikk saba.

Enne pulmapidu ja siis söömine  

Maod on kõigusoojased loomad. Nende aktiivsus sõltub kehatemperatuurist, mis omakorda sõltub õhutemperatuurist. Kui päike käib kõrgemalt ja ilm muutub soojemaks, roomavad maod talvitumispaikadest välja ning soojendavad end päikese käes.

Kevad on nii rästikute kui nastikute jaoks kiire aeg. Pärast talveunest ärkamist utsitab neid takka ürgne tung panna alus uuele põlvkonnale. Enne seda toimub aga kestumine, ehk naha pealmise kihi uuenemine. Alles pärast kestumist ja paaritumist asuvad meie maod toitu otsima.

Madude toit ja maod toiduks

Eesti maod on siinse looduse aineringes ja toiduahelais tähtsal kohal. Kui rästiku toidus on rohkem närilised ja sisalikud ning vahel ka kahepaiksed, siis veelembese nastiku saagis domineerivad kindlasti kahepaiksed. Kõhutäiteks passivad ka pisemad kalad.

Maod ise on omakorda toiduks praktiliselt kõigile, kelle jõud neist üle käib. Looduslike vaenlaste hulka kuuluvad näiteks madukotkas, erinevad viud, toonekurg, mäger ja väiksemad kärplased, aga ka siil.

Kohtumine (vett armastavate) nastikutega 

Isane rästik, kelle maoekspert Martin leidis, jäi paraku meie ekspeditsiooni ainsaks mürkmaoks. Küll aga rõõmustas meid veel üks järveäär Karula rahvuspargis, kus võis tegutsemas näha lausa kümneid nastikuid. Lähemalt õnnestus vaadelda üht isaslooma.

Isase nastiku kuklal on enamasti hästi äratuntavad erkkollased laigud, emastel võivad need olla hoopis tuhmemad või lausa valkjad. Nii nagu rästikutel, eristab nastikute isasloomi emastest väiksem kasv ja pikk ilma järsu üleminekuta saba.

Mürgiga varustatud rästik versus nastiku enesekaitsearsenal

Meie ainsa mürkmao suus on kaks mürgihammast. Nende abil süstib ta saaklooma kehasse paraja koguse mürki, mis lõhub ohvri verekomponente ja muudab vere paksuks.

Rästiku mürk on eritis, mida toodavad evolutsiooni käigus muutunud süljenäärmed. Oma mürgivõimekusest on rästik teadlik ja kui ta põgeneda ei jõua, siis on ta valmis enesekaitseks hammustama.

Huvitav on märkida, et hoiatav hammustus võib olla nii mürgiga kui ka mürgita, vastavalt sellele kui tõsiseks rästik ähvardavat ohtu peab.

Nastik on ilma mürgita madu ja tema jaoks on tõhusaim viis enese päästmiseks lihtsalt kiiresti minema roomata. Kui see ei õnnestu, on maol varuks pettemanöövrid. Nastik võib vastase heidutamiseks ka oma peaga tema pihta lüüa, et imiteerida hammustamist.

Lisaks kuulub nastiku arsenali tugeva lõhnaga vedelik, mille eritamine mõjub tõrjuvalt. Viimase õlekõrrena keerab nastik oma kõhu taeva poole, ajab suu pärani ja lükkab keele välja ning mängib surnut.

Mis Eesti madusid ohustab? 

Eesti maod kuuluvad kaitsealuste loomade kolmandasse kategooriasse. Praegu on sobivate elupaikade kadumine meie madude jaoks kõige tõsiseim oht. Metsade ja märgalade kuivendamine ning uute elurajoonide ja tiheda teevõrgustiku ehitamine teeb madude elu raskeks.

Martin Jürgensoni sõnul on kinnisvaraarendus uutes piirkondades üks võimalik põhjus, miks inimesed on hakanud roomajatega sagedamini kokku puutuma. Skeem on lihtne: inimene läheb madude elupaika elama ja hakkabki neid rohkem nägema.

Kui maod inimesele ei meeldi, võib tekkida kummaline olukord, kus inimene proovib madusid nende põlisest kodust minema ajada. Madudele, nii nagu ka teistele väiksematele loomadele ja lindudele, teevad tõsist kahju ka hulkuvad ja vabalt õues liikuvad kassid, kes neid tapma kipuvad.

Rästik hammustab inimest sageli siis, kui inimene plaanib teda rünnata 

Kuna maod tekitavad inimestes väga erinevaid tundeid, siis uurin maoeksperdilt kas meil on põhjust Eesti madusid peljata? Tema vastus on lihtne: inimene kardab seda, mida ta ei tunne või ei mõista. Kui loomal pole jalgu ja ta liigub roomates, siis see võib ehmatada. Parim on lasta madudel elada oma elu ja neid mitte puudutada.

Madu ei pruugi küll inimesele meeldida, kuid tema vigastamine või tapmine pole mingil moel õigustatud. Kolmanda kaitsekategooria liigi elu kallale minek toob kaasa karistuse. Väärib tähelepanu, et kõige tihedamini saadakse maolt hammustada just sel hetkel, kui soovitakse loomale liiga teha või teda tappa.

Meie ekspeditsioon Lõuna-Eesti maastikele madudega kohtuma jõudis lõpusirgele ning tulemus oli suurepärane. Rästikut ja nastikut lähemalt tundma õppides on selge, et nad on sümpaatsed loomad, keda ei pea kartma. Nii nagu kogu meid ümbritsevat loodust, tasub ka madusid austada.

Lõpetuseks uurin oma teejuhilt, mida siis ikkagi teha, kui minu tee maoga kogemata ristub? Herpetoloogi kindel soovitus on käituda madude ja teiste roomajatega aupaklikult ning rahulikult. Rästikut või nastikut kohates tuleb hinnata olukorda ja lasta loomal minna oma teed või astuda ise mitu sammu kõrvale, et temast ohutult mööduda.

Vaata ka "Osooni" saatelõiku Eesti madudest ja tutvu veel ühe huvitava kodumaise roomajaga, kel nimeks kivisisalik.