Rabalaugastel uisutamine Autor: ERR

Kui kiiresti jää laugastele tekib?

Uskumatult kiiresti. Üks miinus kümnene öö ja põhimõtteliselt saab juba peale minna. Aga ettevaatlik peab muidugi  olema. Liiga julgeks ei tohi minna.

Kas igal talvel saab laugastel uisutada?

Meil on olnud  aastaid, kui tulebki lumi ja jää koos ja mitte ühtegi uisumatka  teha ei saa, mitte ühtegi. Aga on ka aastaid, kui saab praktiliselt talve läbi uisutada.

Ütleme niimoodi, et sellised viimase aja Eesti vihmased ja soojad talved on uisumatkajale tegelikult head. Siis leiab ikka sobivaid olusid, kus saab uisutada. Selline stabiilne talv, kui lumi tuleb kohe maha uisutamiseks ei sobi.

Millised on parimad kohad looduses uisutamiseks?

Näiteks Kõrvemaal, Kõnnu suursoos on hästi suured laugastikud. Raplamaal  Keava raba, Läänemaal Marimetsa, kus saab ikka väga pikki otsi teha, 1 km ühte pidi mööda laukaid ja siis teistpidi tagasi. Aga see sõltub kõik nii väga ilmast.

Ega rabalaukad pole ainukesed. Merejääl ja järvedel saab samuti uisutada. Me tavaliselt teemegi sellises järjestuses, et kõigepealt rabalaukad, siis järved ja lõpuks meri. Saarte vahel saab uisutada ja Hiiumaa laidude vahel. Kessulaiul me oleme korduvalt käinud. Merel peab ohutuse poolt eriti jälgima.

Rabalaugastel uisutamine Autor: ERR

Milliste uiskudega te matkadel käite ja kuidas on ohutus tagatud?

Kui tahad loodusliku jää peal käia, siis enne, kui uiskudele mõelda, tuleb varustada ennast jäänaasklitega. Looduslik jää on ettearvamatu. Kui läbi jää kukud, siis need pisikesed asjad võivad su elu päästa. Naasklitega saad ennast jää serva peale tagasi tõmmata.

Uisutamiseks kasutame matkauiske, mis käivad tavalise matkasaapa alla. Nendega igasuguseid "pookstaave", pidurdamisi ja kiirendusi väga mugav teha ei ole, aga sobivad hästi pikkade vahemaade läbimiseks. Uisumatkaja põhivarustuses on ka jääpiik, millega kontrollitakse jää tugevust.

Tõramaa luht Autor: ERR

Soomaa luhad, mis viimastel aastatel  on ka talvel üle ujutatud, on sobiva ilmaga esmaklassilised liuväljad. Kohaliku matkakorraldaja Algis Martsoo sõnul teeb iroonilisel kombel just kehv Eestimaa talv selle paiga ilusaks.

Miks inimesed siin Tõramaa puisniidul talvisel ajal käivad?

Nad käivad siin uisutamas, kui on hea uisuväli või siis tõukekelguga sõitmas. Suurvee ajal ka kanuuga sõitmas. Mõnel aastal, kui me laenutame kanuusid ja kelke,  oleme isegi kuus kuud veetnud siin. Suvel me siin ei ole, siis on lehmad siin karjamaal.
Tõukekelguga vanajõel kelgutamine Autor: ERR

Mis on selles paigas erilist?

Eriline on just see, et saad looduses puude vahel uisutada ja kelgutada. Natuke turvalisem tunne on ka, kui jää läbi paistab, taimed on nii lähedal. Sa võid siin kilomeetr, kaks, kolm liikuda ühes suunas ja teises suunas, kogu aeg näed seda pinda jalge all. Ka metsa all on vesi jääkaane all, kus saab uisutada.
Eestis on piisavalt järvesid, piisavalt merd, aga see siin on nii teistmoodi.

Kas talvine üleujutus on Soomaal tavapärane?

Talvine üleujutus on pigem kas siis kliimamuutusega seotud või  lihtsalt selline looduslik tsükkel. Viimastel aastatel on seda olnud, aga enne seda  pikalt talviseid üleujutusi ei esinenud. Pigem on see tingitud sellest, et talv on ebastabiilne. Lumi tuleb ja sulab. Sulamine on eelduseks, et me seda jääd siin näeme.

Tõukekelguga vanajõel kelgutamine Autor: ERR

Vaata ka "Osooni" teisi looduslugusid ETV-st esmaspäeviti kell 20:30