Läänemere lainete uurimine selgitab, kuidas tekivad ookeanis prügisaared

Ookeani sattunud prügi moodustab prügisaari - aga miks? Selle taga on meres toimuvad füüsikalised ka keskkonnast tingitud protsessid. Andrea Giudici on pärit Itaaliast ning töötab Tallinna Tehnikaülikoolis teadurina okeanograafia vallas ning uurib just seda, kuidas prügisaared tekivad.

"Mu kirg on ookean, aga ainult selle pindmine kiht," ütleb Andrea. See pindmine kiht meeldib talle selle pärast, et sinna koguneb miljonite inimeste prügi, mis triivib tuulte ja hoovuste mõjul näiliselt ennustamatult. Lõpuks moodustuvad sellest suured prügikogumid.


Kui leiad, et Andrea video "Saaste jälgimise tehnoloogia Soome lahes" on parim, anna tema poolt hääl konkursil Teadus 3 minutiga.


Pinnal hulpivaid prügisaari hakati esimesena uurima okeanograafias. On olemas mitu teooriat, mis püüavad seletada nende tekkimist. Aga puudub üleüldine teooria, mis nende teket täielikult seletaks.

"Oma töös püüan selgitada, kuidas need nn prügilapid tekivad. Teen seda mudelite ja arvutisimulatsiooni abil, mis aitavad mul mõista nende tekke taga peituvat keerulist dünaamikat.

Andrea keskendub Soome lahele Läänemeres kolmel põhjusel.

Esiteks on see oluline geopoliitilises mõõtmes. Lisaks kuulub siinne aastaringne

laevaliiklus maailma tihedaimate hulka. Siin on mitu loodusnähtust, mis võivad prügilappide teket mõjutada.

Teiseks: "Minu töö on pinnale toonud nii mõndagi olulist. Näiteks olen välja töötanud kokkusurutavuse mõõdiku." Selle abil on teadlased leidnud Soome lahest üheksa ala, kuhu prügi halbade asjaolude korral võib koonduda.

Andrea leiutas ka GPS-il põhineva seadme, mida saab merre lasta ja mis triivib tuultes ja hoovustes. Seadmel on küljes sensorid, mis saadavad andmed tagasi laborisse. Neid andmeid saab analüüsida ja kasutada neid mudelite loomisel.

Kolmandaks: "Kolmanda asja olen ära unustanud," on noor teadlane pisut segaduses oma lugu jutustades. Kolmas on Andrea välja töötatud matemaatiline valem, mis kirjeldab väga hästi, kuidas prügilapid merepinnal moodustuvad ja aja jooksul kasvavad.

"Ma loodan, et minu töö vilju saab rakendada merenduspoliitikas. Loodetavasti ikka meresaaste parema haldamise nimel."


Teadus 3 minutiga on välja valinud viis paremat noorteadlast, kelle teadustööst on valminud videod. Nendest parima väljaselgitamiseks palume teie abi:

Teadus 3 minutiga: aita valida parim teadusvideo! HÄÄLETA SIIN 10. mai südaööni!

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: