Maaülikooli doktorant kaevub sügavuti rasva, et suurendada lehmade piimatoodangut ({{commentsTotal}})

Foto: Teadus 3 minutiga

Piimalehmade tervis ja piimatoodang sõltub väga erinevates teguritest. Muu hulgas sellest, kui kõhn või paks on lehm ning millised molekulaarsed protsessid toimuvad parasjagu tema rasvkoes. Just seda viimast uuribki Eesti Maaülikooli doktorant Maksim Runin, kes konkursil Teadus 3 minutiga annab ülevaate oma teadustööst.

Esimestel nädalatel pärast poegimist jäävad piimalehmad energiapuudusesse, mistõttu ei piisa söödaga saadavast energiast piima sünteesiks ja lehmad kasutavad energia saamiseks oma keharasva.


Kui leiad, et Maksimi video "Sügavuti rasvas" on parim, anna tema poolt hääl konkursil Teadus 3 minutiga.


Paljud teavad, et inimesel on insuliin seotud veresuhkru tasemega. Aga lisaks reguleerib see hormoon ka keharasva kasutamist. Nii nagu inimestel, nii ka lehmadel.

Kui insuliinitase on kõrge, siis kogutakse rasv rasvkoesse. Kui on madal, siis kasutatakse just keharasva energia saamiseks.

Laktatsiooni ehk lüpsiperioodi alguses on piimalehmadel insuliinitase kogu aeg madal. Lisaks on mõnel lehmal vähenenud insuliinitundlikkus ja sellepärast hakkavad lehmad kasutama rohkem keharasva kui peaks.

Selle tulemusena tekib rasvkoes põletikusarnane seisund. Otseselt mingit põletikku ei ole. Aga organism mõtleb: miks nii palju rasva nii kiiresti kaob. Selle tagajärjel käivitub immuunsüsteem. Immuunsüsteemi esimene samm on signaalmolekulide tasakaalu muutus rasvkoes. Mõned signaalmolekulid omakorda stimuleerivad veel keharasva kasutamist.

Tekib surnud ring, kus keharasva kasutamine stimuleerib veel keharasva kasutamist.

Tulemus on see, et lehmad jäävad liiga kõhnaks, haigestuvad kergemini, piimatoodang langeb. "Ja noh, nende eluiga jääb lühikeseks," märgib Maksim.

Sellele probleemile lahenduse leidmiseks uuribgki Maksim kahest klassist signaalmolekule: oksülipiine, mis on oksüdeeritud rasvhape, ja tsütokiinid, mis on lihtsalt öeldes suhteliselt väikesed valgud.

Maksimi huvi on teada saada, millistest signaalmolekulide tasakaal muutu rasvkoes ja mis tingimustel. "Näiteks, kas enne või pärast poegimist. Või kas see sõltub sellest, kas enne poegimist oli lehm kõhn või paks." Tundes molekulaarsel tasemel rasvkoes toimivat mehhanismi, on potentsiaalselt võimalik see eelmainitud surnud ring katkestada ja sellega tagada lehma hea tervis ning suur piimaand.

"Rohkem terveid lehmi – rohkem piima. Rohkem piima - rohkem ka raha," võtab Maksim kokku.


Teadus 3 minutiga on välja valinud viis paremat noorteadlast, kelle teadustööst on valminud videod. Nendest parima väljaselgitamiseks palume teie abi:

Teadus 3 minutiga: aita valida parim teadusvideo! HÄÄLETA SIIN 10. mai südaööni!

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: