Vaata ära videod ja siis hääleta!

Andrea Giudici "Saaste jälgimise tehnoloogia Soome lahes"

Andrea tegeleb Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudis merepinnal ujuva saaste neutraliseerimise ülesandega. Tehnoloogia, mida ta arendab, rakendab mere enese dünaamikat nende protsesside mõistmiseks, mis risustavad Läänemere randa ja tekitavad ookeanides suuri prügisaari. Andrea kombineerib arvutisimulatsioonide võimekuse sama ülesande lahendamiseks sobivate mõõteseadmete ehitamisega. Ta unistus on luua selliseid teadmisi ja tehnilisi võimalusi, mille rakendamise kaudu saaks mered ja ookeanid puhtamaks. Mureks on see nii tema kodukohas Vahemere põhjarannikul kui ka meil siin Läänemeres.

Ljudmila Klepinina "Vähi tüvirakud kui kasvaja kurja juur"

Ljudmila on nooremteadur Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis ning Tallinna Tehnikaülikooli doktorant keemia ja geenitehnoloogia erialal. Ta tegeleb vähkkasvaja energia metabolismiga ning doktoritöö raames uurib kasvaja tüvirakke, täpsemalt seda, kust need rakud saavad energiat ja kuidas seda kasutavad võrreldes tervete keharakkudega. Kasvaja energia metabolismi uurimine on oluline selleks, et paremini aru saada kasvaja arengu mehanismidest. Neid teadmisi saab tulevikus kasutada parema ravi väljatöötamiseks.

Maria Korepanova "Ühe soome-ugri rahva improvisatsioonikunsti loomingulisest rekonstrueerimisest"

Maria on laulja ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika eriala doktorant. Juba üle 15 aasta on ta tegelenud ta bessermani ja udmurdi rahvalaulude kogumise, uurimise ja esitamisega. Eriti huvitab teda bessermani kultuurile iseloomulik vokaalne žanr krež'. See on uskumatu, kuidas see kõlab (kuula videost) ja veel uskumatum on see, kuidas Maria seda uurib.

Maksim Runin "Sügavuti rasvas"

Maksim on Eesti Maaülikooli doktorant ja ta uurib piimalehmade ainevahetust, täpsemalt – rasvkoes toimuvaid protsesse. Esimestel nädalatel pärast poegimist jäävad piimalehmad energiapuudusesse, mistõttu ei piisa söödaga saadavast energiast piima sünteesiks ja lehmad kasutavad oma keharasva energia saamiseks. Selle tulemusena jäävad lehmad lahjaks ja haigestuvad kergemini, piimatoodang langeb. Tundes molekulaarsel tasemel rasvkoes toimuvaid mehhanisme on võimalik eelkirjeldatud protsessi muuta ning tagada sellega lehma tervis ning piimaand. Kuidas seda teha, seda Maksim uuribki. 

Maris Mändel "Silikaattellis – hoidmist väärt materjal?"

Maris on Eesti Kunstiakadeemia doktorant ja tema kirg on ehitusajalugu, iseäranis 20. sajandi uued ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad ning nende kajastumine kohalikus arhitektuuris.