Saade "Osoon" käis ornitoloog Mati Kosega Pärnumaal Pikla rannikuroostikus hüübi pildistamiseks valmis pandud varjet vaatamas, mis meenutab välimuselt rändrahnu.

Hüübi lugu Osooni saates Autor: ERR

Millest see varje tehtud on?

See on tehtud klaasplastist. Esialgu oli plaanis tutkaste pulmamängu pildistamiseks välja mõelda ideaalne loodusfotograafi varje, mis sobiks keskkonda ja ei häiriks linde ega külastajaid.
Samas peaks olema korralik töövahend, kus saab sobivaid võttenurki kasutada.  Kolmas tingimus on veekindlus. See peab olema veekeskkonnas hästi kasutatav, et seal saaks kuiva jalaga sees olla ja ei pea liigse muda pärast muretsema.

Ja töötab hästi?

Töötab üllatavalt hästi. Lahenduse väljamõtlemine võttis päris pikalt aega. Ühel hetkel käis sähvatus, et ta peaks olema kivikujuline, ujuma ja olema piisavalt kerge, et seda on mugav liigutada. Tuli mõteteha klaasplastist kohaliku kivi koopia.
Töö teostajateks olid Studio Viridise poisid ja võib öelda, et see on maailmas ainukene. Ma ei tea, et keegi oleks sellist teinud.

Hüübi lugu Osooni saates Autor: ERR

Mis lind see hüüp on, keda me täna pildistada proovime?

Hüüp on haigru lähisugulane, kes oma elupaigaks on valinud roostiku ja tal on selline kollakas beezikas, musta - pruunikirju sulestik, mis teeb temast võibolla ühe kõige osavama roostikus maskeeruja.

 Hüübi lugu Osooni saates Autor: ERR

Hüübi lugu Osooni saates Autor: ERR

Suurema osa oma ajast elab ta roostikus. Ka rookõrtest pesa ehitab roostiku rookihi peale. Toituma tuleb ta roostikus olevatesse lahtise veega kohtadesse, oja või järve kallastele ja ka rannikulõugastele.

Hüübi lugu Osooni saates Autor: ERR

Kust sa tead, et ta täna siin on?

Siin on nendest vanadest kalatiikidest väljavool ja tänu sellele on see siis koguaeg ka talvel kõige suurema külmaga lahti. Kui hüüp jääb talvituma, siis tal ei ole kuskilt mujalt süüa leida. Ta käib siin ja patrullimas nagu ka saarmad ja teised kohalikud elukad. Mul on siin rajakaamera, kust on näha, et hüüp talvitub siin ka sel aastal. Paneme talle siia oja kaldale maiuspala ka, värsket särge, ja natukene räime, et saada teda paremini pildile.

 Hüübi lugu Osooni saates Autor: ERR

Miks hüüp sellist hirmutavat pudelipõhja puhumise häält teeb?

See nn pudelisse või tõrrepõhja puhumise hääl on tegelikult temal territooriumi kutse, territooriumi hüüd, millega ta reklaamib, et siin on tugeva häälega isane hüüp, kes siis nö puhub. See hääl on siis kvaliteedi signaal. Ta peab seda häält roostikus kõvasti tegema, et teised hüübid aru saaksid, et territoorium on hõivatud ja emaslinnud teaksid et siin on eriti kõlava häälega hüüp.

See madala sagedusega heli võib vaiksetel kevadõhtutel kosta kilomeetrite kaugusele ja see aitab tal oma olemasolust teada anda nendele, kellel on vaja teada. Ega ta üldiselt väga häälekas lind ei ole. Vanalindudel on siis natuke hõbekajaka krooksumist või sellist "kiak" häält meenutav heli. See on üsna spetsiifiline, mida ka enamil linnuinimesi väga hästi ei tunne. Ka selle järgi saab sügisrändel kuulda, et ta liigub. Mina olen pesa juures poegi näinud. Poegadel on selline hästi peenikene, kidisev heli, toidumangumise heli, seda kuuleb ikka eriti harva.

Kuula hüübi erinevaid hääli siit:
https://www.xeno-canto.org/species/Botaurus-stellaris

Kuidas hüübil täna Eestis üldse läheb?

Tundub, et tal läheb hästi. Kui oma 30 aastastele vaatluskogemustele Luitemaal mõelda. Omal ajal oli võibolla üks, kõige rohkem kaks paari siin samas Piklas. Nüüd tundub, et need roostikud on laienenud ja võibolla ka eutrofeerunud, tänu sellele on neid soodsaid kohti rohkem. Iga suurema rannikujärve või suurema jõesuudme juures oma hüübipaar,

See müüt et ta ainult suurte roostike asukas on, pigem ei pea paika, vähemalt mitte praegu. Selline mõõdukalt hooldatud rannaniit ja rannikujärved, tundub talle olevat optimaalne.

 Hüübi lugu Osooni saates Autor: ERR

Vaata videost, kas saade "Osoon" sai hüübi pildile ja vaata ka "Osooni" teisi looduslugusid esmaspäeva õhtuti kell 20:30