"Me ei taha rääkida ainult rikastest ja ilusatest, vaid tahame anda projektis võimaluse rääkida oma elust kõigile kadunukestele. Loodame niimoodi kokku panna 150 elulugu – et nad poleks enam üksnes rohkem või vähem ilusate asjadega maetud skeletid, vaid inimesed, kellel on piltlikult öeldes ümber värvid, lõhnad ja maitsed," selgitas Tartu Ülikooli analüütilise keemia ja arheoloogia kaasprofessor Ester Oras.

Orase saadud Euroopa Teadusnõukogu (ERC) alustava teadlase grandi suurus on 2,4 miljonit eurot. See avab võimaluse uurida Eesti eri paigust leitud 150 luustikku kõigi kaasaegsete meetoditega. Lisaks DNA-uuringutele mängib projekti juures keskset rolli aastatel 1000–1400 Eesti aladel elanud inimeste luude ja toidunõude koostis. Uued meetodid ei võimalda selle põhjal öelda pelgalt seda, kui palju inimene näiteks kala sõi, vaid eristada muu hulgas toidulauale jõudnud liike.

"Just toiduanalüüs muudab inimesed ja ajaloo elavaks, hoolimata sellest, millisest staatusest, klassist, soost või päritolust sa olid. Tahame projektiga vaadata, kui palju need erinevad identiteedi kategooriad toitumisest välja tulevad. Võib-olla satume juba muinasajal mõne eriti pirtsaka sööja otsa või näeme sama kogukonna sees suuremat sorti võrdsust või ebavõrdsust," lisas Oras.

Samuti alustava teadlase grandi pälvinud Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ja Euraasia uuringute lektor Catherine Gibsoni grandi suurus on 1,5 miljonit eurot. Selle toel uurib Gibson järgmise viie aasta jooksul 19. sajandi Romanovite impeeriumi eri otses elanud rahvakildude vastastikust heategevust.

"Kasutan teadlikult nimetust Romanovite impeerium, et inimesed mõtleksid sellest kui dünastiapõhisest ja paljurahvuselisest keisririigist. Tahan, et see oleks inimeste teadvuses impeerium, mitte Vene riik: see ei olnud üksnes venelaste riik, vaid seal elas palju rahvaid," põhjendas Gibson.

Projekti keskmes on Romanovite keisririigi aladel elanud rahvaste koostöö ja sõpruse ajalugu: kuidas üksteise abistamine alguse sai ja mil moel ajas edasi arenes. Aimdus rahvastevahelise koostöö lätetest aitab Gibsoni sõnul paremini mõista tänapäeva maailma solidaarsusgeograafiat.

"Käimasoleva sõja kontekstis näitavad Balti riigid ja Poola Ukrainaga üles suurt solidaarsust," osutas Gibson. Sestap on tema sõnul huvitav vaadelda kaasaja nähtuste ajaloolist tausta. "Teisalt on projekti mõte liikuda eemale Nõukogude minevikust. Sageli meenutatakse nende piirkondade ühiseid kannatusi Nõukogude perioodil, aga tegelikult olid need sama riigi osa palju pikemat aega. Küsimus ongi, et kas neid piirkondi ühendab ka pikem jagatud ajalugu?" arutles ta.

Näiteks on teada, et Eesti talupojad kogusid annetusi maavärinaohvrite abistamiseks Semiretšjes ehk tänapäeva Kasahstani ja Kõrgõstani aladel. Taoliste juhtumite analüüs näitab, kuidas solidaarsustunnet loodi ja hoiti erinevatest usutunnistusest, emakeelest ja rahvusest hoolimata.

Lektor nentis, et taoline detsentraliseeriv käsitusviis on muutunud eriti oluliseks pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Samas on seadnud sõda plaanitavatele uuringutele omad takistused. "Kuna Venemaal asuvad keskarhiivid on praegu välismaa teadlastele kättesaamatud, on hädavajalik leida nüüd uued meetodid meile kättesaadavate ajalooallikatega töötamiseks," selgitas Gibson.

Ester Oras rõhutas, et kahe ERC uurimistoetuse korraga Eestisse jõudmine on märk siinmail tehtava teaduse kõrgest tasemest. "Mul on väga hea meel, et need mõlemad grandid tulid just humanitaarteadustesse. Teame varasemast, et meie loodus- ja meditsiiniteadlased on suurepärased, aga see on tõestus, et ka meie humanitaar- ja sotsiaalteadlased on ka noore põlvkonna tasemel väga-väga head, rääkimata knihvist, et mõlemad taotlejad olid naised," lisas kaasprofessor.

Euroopa Teadusnõukogu grandid toetavad värsket ja uuenduslikku eesliiniteadust eri teadusvaldkondades. Alustava teadlase grant on mõeldud silmapaistvate ideedega teadlasele, kes on oma karjääri alguses. Alustava teadlase grandi tänavusele konkursile laekus 3474 taotlust, millest sai rahastuse veidi üle 14 protsendi.