"Võin paista pealtnäha tohutu ludiidina, sest teaduse ja tehnoloogia süstemaatiline ühendamine on tööstusühiskonna üks tippsaavutusi, mis võimaldas väga paljude heaolu tõsta. Meie praeguse põhiprobleemina üritame aga samade 19. ja 20. sajandi arusaamadega teadusest ja tehnoloogiast lahendada 21. sajandi keskkonnaprobleeme. Millegipärast imestame seejärel, kui see ei taha väga hästi välja tulla," selgitas grandi saanud Laur Kanger, Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor.

Piltlikult võivad näiteks teadlased arvutada, kuidas üleminek taastuvenergiale loob kümneid miljoneid töökohti ja vähendab üleilmset energiatarvet 60 protsenti. Samas ei arvesta nad aga sellega, kuidas tarbitava energia hulk pole kunagi inimkonna ajaloos uue energia tootmisviisi lisandudes vähenenud.

Kangeri ja ta kolleegide uuringutes on kesksel kohal idee tööstuslikust modernsusest. Alles viimase kümne aastaga laiemasse kasutusse läinud katusmõistega üritavad teadlased kaasata eelnevast paremini teaduse, tehnoloogia ja keskkonnaga seotud normide mõju moderniseerumisele ja kaasaegsele ühiskonnale. Näiteks leiab nende seast usu lõputusse progressi teaduse ja tehnoloogia kaudu ning ressursside piiramatusse asendatavusse.

ERC-grandi toel loodab uurida Kanger viimastel aastatel kolleegidega loodud lähenemisviiside laiemat rakendatavust. Nende hulka kuulub näiteks tööstusliku modernsuse indeks, mis mõõdab sellega seotud ideede, institutsioonide ja praktikate levikut ühiskonnas. Sel viisil proovib töörühm mõõta keskkonda, teadust ja tehnoloogiat puudutavate uskumuste normide ja käitumisviiside arengut maailma 20 suuremas tööstusriigis viimase 125 aasta jooksul.

Uudse lähenemisena analüüsivad teadlased selleks ajalehtede digiarhiive suurte keelemudelite abil. Lisaks kavatsevad nad kaasata uuringusse muu hulgas õigusakte, teaduspublikatsioone ja patendiinfot.

"Meil võttis eelmises projektis ligi kolm aastat, et jõuda kümmekonna indikaatorini, mis on piisavalt lihtsad ja labased, et neid saaks rakendada väga erinevates kontekstides. Näiteks tuli välja, et kui energia tarbimise ja materjalikasutuse kohta leiab ikka andmeid, siis just institutsionaalset poolt on ajas tagasi minnes kõige raskem mõõta," selgitas Anna-Kati Pahker, kes kaitses hiljuti tööstusliku modernsuse kontseptsiooni lahanud doktoritöö.

Seejärel üritab uurimisrühm juhtumiuuringute põhjal kindlaks teha, kuidas täpselt tavapärased arusaamad teadusest ja tehnoloogiast kestlike lahenduste rakendamist pärsivad. "Otsime lootusrikkaid signaale, et asjad on juba muutumas. Samamoodi üritame kindlaks teha, millised konkreetsed mehhanismid on praegust olukorda ikka ja jälle taastootnud. Üksikuna on need kõik pisikesed," selgitas Kanger.

Kaasprofessor tõi selle näitena mõjukad kliimamudelid, kus on ligi 40 aastat vaadatud heal juhul 20 aasta pärast küpseks saavate tehnoloogiate mõju. Nende seast leiab näiteks süsiniku püüdmise ja tuumaenergeetika. "See on võimaldanud poliitikutel kliimapoliitilisi otsuseid kaugemale tulevikku lükata," tõi Kanger näite.

Viimaks püüavad teadlased kindlaks teha, millistes riikides on tööstusühiskonna pärand kõige väiksem ja seega võimalus kestlikuks pöördeks kõige suurem. Oma doktoritöös vaatas Pahker 63 riiki, sh Eestit. Selgus, et head väljavaated selleks on näiteks Etioopial, aga ka Rootsil ja Jaapanil.

Samas paistsid riigid silma erinevate tahkudega. Kui esimeses toetavad teist suurt siiret olemasolevate institutsioonide eripärad ja võimalus vältida vanades tööstusriikides juba tehtud vigu, siis Rootsi paistab silma ühiskonnas olemasolevate ideede poolest. Eesti paigutus üldpingereas kaheksandale kohale.

Saadavate tulemuste põhjal valmib uus teooria, mis kirjeldab tööstusliku modernsuse teket, küpsemist ja kriisi. "Kui tahta olla väga ambitsioonikas, mõtestame ehk kõikehaarava selgitusega tööstusrevolutsiooni ümber, lähtudes teaduse ja tehnoloogia vinklist. Teise poolena vaatame olemasolevaid kestlikkuse lahendusi ja küsime, millistele eeldustele need toetuvad. Kui meil on põhjust kahtlustada, et need on väga traditsioonilised, ongi järgmine küsimus, kas neist ikka piisab," lisas Laur Kanger.

Projektis "Rise and Demise of Industrial Modernity" osalevad lisaks Kangerile teadlased digihumanitaaria, arvutusliku sotsiaalteaduse, siirdeuuringute ja ajaloo vallast. Projekti eelarve on 1,99 miljonit eurot ja uurimistöö vältab viis aastat. Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase granti antakse tipptasemel teadlase edasise karjääri toetamiseks. ERC-i seekordsesse taotlusvooru laekus 2313 taotlust, millest sai rahastuse 328 projekti 25 riigist.