ERR Novaatori parimad populaarteaduslikud artiklid räägivad naatrium-ioon patareidest ja argikeelest ({{commentsTotal}})

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas kogus žüriilt enim punkte Andra Rummi artikkel “Kas argivestlus on kaootiline nagu puder ja kapsad?”.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas kogus žüriilt enim punkte Andra Rummi artikkel “Kas argivestlus on kaootiline nagu puder ja kapsad?”. Autor/allikas: Taimi Rumm/ Andra Rumm

ERR Novaatori ja Tartu ülikooli doktorantide populaarteadusliku artikli konkursi „Kuidas minu teadus maailma paremaks muudab?“ parimad tööd räägivad naatrium-ioon patareidest, väärtustest ja argivestlusest.

Žürii hinnangul osutus loodus- ja täppisteaduste valdkonnas parimaks tööks Ronald Väli “Naatrium – uustulnuk energeetikas?”. Hindajate arvates oli tema artikkel kirjutatud väga aktuaalsel teemal ja see sisaldas palju häid tavaelulisi võrdlusi, mis aitasid keerulist teemat kenasti näitlikustada.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas kogus žüriilt enim punkte Andra Rummi artikkel “Kas argivestlus on kaootiline nagu puder ja kapsad?” ning sotsiaalteaduste valdkonnas Mai Beilmanni “Kas ja kuidas meie väärtused kapitali loovad?”. Ükski meditsiiniteaduste doktorant konkursil ei osalenud.

Kokku saadeti konkursile 12 populaarteaduslikku artiklit ja neid hindas žürii, kuhu kuulusid TÜ nelja teadusvaldkonna esindajad professor Mihkel Zilmer, professor Jaak Kikas, vanemteadur Andra Siibak ja dotsent Ene Kõresaar ning Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

Ajakirjanik Priit Pullerits tõdes, et teadusest paeluvalt kirjutada ei ole sugugi kerge, ent see ei ole võimatu. “Ilmselt tänapäeval ongi vaja, et teadlased oskaks oma asjadest lihtsalt ja populaarselt rääkida, seetõttu kuluks neile mitmesugused kirjutamiskursused marjaks ära,” lausus ta.

“Konkursil oli näha, et nii mitmedki jutustasid lihtsalt oma töid ümber. Kuid kaasahaaravaks teeb teadusest rääkimise see, kui suuta oma tööd piltlikustada ja näitlikustada ning ühtlasi kirjutada sellest kõigest nii, et lugu saaks stiililt paeluv ja lugejaid heas mõttes üllatav ning kaasahaarav. See oskus vajab arendamist, näitas konkurss, ja väärib arendamist, kui teadlased soovivad, et nende tegemised oleksid üldarusaadavamad,” rääkis Pullerits.

TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkonna esindaja Jaak Kikas ütles, et konkursitöid oli põnev lugeda ja tase oli rõõmustavalt hea. Humanitaarteaduste esindaja Ene Kõresaarele tundus, et loodus- ja täppisteaduste doktorandid nägid oma mõtete vormistamisega ja nn arusaadavasse keelde panemisega rohkem vaeva kui teised.

Tartu ülikool premeerib iga valdkonna parimat populaarteadusliku artikli kirjutajat 400 euroga. Konkursile saadetud populaarteaduslikud artiklid avaldatakse Tartu ülikooliga koostööd tegevas teadusuudiste portaalis ERR Novaator ja ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: