"Me teame nüüd, mida oodata," ütleb teadlasrühma juhtinud Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor Laur Kanger. Oodata on aga tema sõnul palju – just suurte siirete mõjul jõudis inimkond teadlaste hinnangul jõudnud mitmete praeguse aja suurte kriisideni, mida lihtsalt olemasolevate süsteemide peenhäälestamisega ei lahenda. Viimasel ajal palju kõneainet andnud rohepööre on just üks sellistest muutustest. Värske uuring annab teadlastele tööriistad taoliste oluliste arengute edasi uurimiseks.

Praeguste kriiside lahendamiseks räägivad teadlased Teise Suure Siirde vajadusest. Esimeseks Suureks Siirdeks nimetavad nad viimase 250 aasta jooksul välja kujunenud tööstusühiskonna arengut. Selle tuules on välja arenenud enamik sotsiotehnilistest ehk ühiskonda ja tehnoloogiat ühendavatest süsteemidest – energia, side, transport, aga ka haridus ja tervishoid.

Kõnealune uurimus keskendus selle arengumudeli proovile panemisele kombineeritud metoodikaga. Teadlased võtsid aluseks ajaloolised tekstid, peamiselt populaarteadusliku ajakirja Scientific Americani arhiivartiklid, ning otsisid neist andmekaeve abil mudeliga sobivaid märksõnu ja võrdlesid nende esinemissagedust. Kui mudelis prognoositud seaduspärad esinevad ka päriselu tekstides, võib järeldada, et mudel töötab.

Teadlaste esimene oluline ülesanne oli leida uurimiseks õiged tekstid. Nad keskendusid masstootmise aluseks olevate põhimõtete 250-aastasele arenguloole. Masstootmine sai alguse 18. sajandi Prantsusmaalt, kus tekkis vajadus standardiseeritult suurel hulgal relvade tootmiseks. Masstootmise esimesed võrsed idanesid esimese maailmasõjani, mille raputused tõstsid standardiseeritud tootmise vajadust veelgi.

Kõigepealt sünteesisid teadlased ajalooliste uuringute pealt kokku tootmispõhimõtted, mida ajaloolased täpsustada aitasid. Nõnda lõid teadlased omamoodi "masstoodangu genealoogia", mis võtab kokku masstootmise ajaloolise kujunemise. Uurimisrühm täpsustas võtmesõnu, mis aitavad masstootmise põhimõtteid kindlaks teha ja uuris nende esinemist Scientific Americanis alates 1845. aastast.

Kui märksõnad ja seaduspärad langevad kokku mudeli prognoosituga, peaksid need esinema ka teadustekstides, peegeldades ühiskonna arengut.

Leitud reeglistiku laiema ühiskondliku paikapidavuse kontrollimiseks viisid teadlased oma sisuanalüüsi tulemused kokku Scientific Americani andmekaeve tulemustega. Kui märksõnad ja seaduspärad langevad kokku mudeli prognoosituga, peaksid need esinema ka teadustekstides, peegeldades ühiskonna arengut.

Uurimistulemused kinnitasid, et suurte siirete mudel töötab ning prognoositud seaduspärad esinesid ka ajaloolistes tekstides. Veelgi enam, uuring tõestas, et tekstikaevet saab metoodikana tehnoloogiliste arengute uurimiseks edukalt kasutada.

"Saame vaadelda, millised on arengumudelid näiteks rohetehnoloogiate valdkonnas," selgitab Kanger. Uuringu tulemustel võiks olla tema sõnul praegu oluline kaal just rohetehnoloogiate valdkonnas. Rohepööre on tema sõnul kuum teema ning sõda Ukrainas sunnib sisseharjunud energiasõltuvusi ümber vaatama.

Teadlasrühma tulemusi suurte siirete uurimisel kajastab ajakirjas Technological Forecasting & Social Change ilmunud artikkel.