Kunagi väga ammu, rohkem kui 10 000 aastat tagasi otsis inimene toitu lisaks taimedele kütitavate loomade näol. Suure looma küttimisele ning sellest toiduks kõlbava osa kättesaamisele kulus palju energiat ja aega. Võrreldes kulutatud energiaga pidi saak ära tasuma. Tõsi, liha toiteväärtus on kõrge ja seedimise käigus toitainete omastamine võrreldes toore taimse materjaliga etem.

Taimed ei jookse eest ära ega hammusta, kuid ka need kaitsevad end mitmesuguste inimesele mürgiste ainetega, lisaks suhteliselt ühekülgsele toitainete sisaldusele. Sestap oli eluspüsimiseks oluline toituda võimalikult mitmekülgselt. Siit põhjus, miks küttimine välja ei surnud. Kasutegur oli just piiri peal, millele viitab suhteliselt piiratuna püsinud inimeste arvukus.

Umbes 10 000 aastat tagasi õpiti toiduks sobivaid loomi kodustama. Küttimise vaeva ja kulu sai arvepidamisest välja võtta. Kõiki loomi ei õnnestunud kodustada. Kodustatutest sobis söömiseks veelgi vähem, sest kasse, koeri, kanaarilinde ja kuldkalakesi eelistati pidada söömise asemel seltsilistena.

Söögilooma kodustamiseks sobivuse tingimusteks olid suur leplikkus toidu suhtes, suhteliselt kiire areng täiskasvanud loomaks, kes on rahumeelne ja valmis kodustamise vangistuses paljunema. Samuti ei tohtinud ta ehmatustest paanikasse sattuda, et siis metsa põgeneda ning lõpuks järgima karja hierarhiat, st aktsepteerida inimesest juhina.

Loomapidamise ja põllunduse tulemusel hakkas kogukond kasvama. Sündisid linnad ja riigid. Tänaseks oleme jõudnud olukorrani, milles hakkab muutuma karjaloomade ja lindude söögiks pidamine pudelikaelaks. Looma ja linnukasvatus nõuab suurt pinda, suures koguses sööta, palju vett ja aega.

Kõik see kajastub hinnas. Sellest lüüakse läbi kassa vaid üks osa, kui arvepidamisest jäetakse välja keskkonnale tekitatud kahjude kulu. Näiteks toodab loomakasvatus rohkem kasvuhoonegaase, kui tekitab terve planeedi transpordisektor. Koos lihatoodangu kõrvalproduktidega sünnib loomakasvatusest koguni pool kogu maailmas inimese elutegevuse tulemusel vabanevast kasvuhoone gaasidest.

Kilogrammi liha tootmise tõhusus on samal ajal üllatavalt madal. Kaasates arvutustesse, kui palju pinda ja sööta läheb vaja näiteks grammi toiduvalgu tegemiseks, on kõige ebaefektiivsem veisekasvatus. Selles muutub toiduvalguks kolm protsenti söödast. Järgnevad seakasvatus umbes kümne protsendi, linnukasvatus 20 protsendiga. Lõpuks tulevad umbes 40 protsndiga piimavalgu tootmine ning munade kaudu toodetud toiduvalk.

Samal ajal kasutatakse 75 protsenti põllumaast, kogutud energiast kolmandik ja pool kõikidest valguallikatest loomasöödaks. Majanduslikus mõttes on see äärmiselt ebatõhus. Kuigi praktikas tehtav. Ent kas samamoodi suudetakse jätkata?

Oleme astumas tõenäoliselt uut epohhi kujundavat sammu, milles hülgame viimase 10 000 aasta suurte söögiloomadega tegelemise ja keskendume mikroskoopilise karja kultiveerimisele. Aeg on asuda harjuma mikroorganismidest toiduga. Suur osa toidulisanditest ja enamus vitamiinidest toodetakse mikroorganismide fermentatsiooni abil juba praegu. Maailma umbes 660 miljardi dollari suurune õlletööstus viitab olemasolevale oskusteabele ja tootmismahule.

Fermentatsiooni teel mikroorganismidest toiduvalgu tootmine nõuab võrreldes karjapidamisega vajaks 100 korda vähem maad, toimub paarkümmend korda kiiremini, vajab kümme korda vähem vett, tekitab suurusjärgu võrra vähem jäätmeid ja toodaks tervikuna toiduvalku 10-25 korda tõhusamalt.

Ainukeseks küsimuseks on jäänud hind. Uue sajandi alguses oli teatud kindla struktuuriga valgu kilogrammi tootmise hind umbes miljon dollarit. Seda kasutati peamiselt ravimisektoris. Tänaseks on hind langenud umbes 100 dollarini ja kümne aasta peale ennustatakse languse jätkumist. Kilogrammi valgu tootmiseks kuluks kümme dollarit ja valgu tootlikkuse tõhusus kasvab 80 protsendini söödast.

See tähendab, et järgnevate aastatega muutub toiduks sobiva valgu tootmine mikroorganismide karjatamisega kulutõhusamaks piimatootmisest. Tasahilju kulgev protsess ohustab loomakasvatust ja piimatööstust koos umbes pooli tootjaid tabava pankrotilainega. Samas avaneb uus ja tõhusam võimalus muuta fermentatsiooniga kasvatatud valk isuäratavaks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".