TTÜ nooremteadur: putukate söögiks kasvatamisega saab hakkama igaüks ({{commentsTotal}})

Foto: balenski/Creative Commons

Kodunurgas söögikõlbulike putukate kasvatamine pole kuigi keeruline ka Eestis, kuid suuremat sorti terraariumita sellega igapäevast valguvajadust ei rahulda, märkis Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Kätrin Karu.

"Putukates nähakse väga suurt potentsiaali liha alternatiivina, mis oleks jätkusuutlikum, vajaks kasvamiseks vähem kõiki neid loodusressursse, mida liha kasvatamiseks vaja läheb, ja selleks, et saaksime 20 aasta pärast kõik loomulikul kujul valku süüa," selgitas Karu saates "Terevisioon". Nooremteadur tõi välja, et söödavaid putukaid on teada üle 900 liigi. Endale meeldiva sordi võiks leida seega igaüks.

Eestis vabas looduses putukad teadupärast aastaringselt ei kasva. "Maailmas ongi kasvatustes rohkem lõunamaisemad liigid: jahumardika- või kärbsevastsed ja toakilgid. Need on kolm kõige levinumat liiki, keda toidueesmärgil kasvatatakse," laiendas Karu. Eestis leidub putukate kasvatamisega vähemal-rohkemal määral tegelevaid ettevõtteid vähemalt kolm.

Samas saab näiteks jahumardikate vastsete kasvatamisega hakkama sisuliselt igaüks. Tegu on võrdlemisi vähenõudliku liigiga. Sisuliselt piisab vaid sellest, kui siputada terraariumisse jahu ja/või kaerahelbeid ja lisada mahlasemaks suupisteks näiteks värske virsikukivi. Kasvatustes kasvavad neid paari sentimeetri paksuse kihina.

Kui juba endal või mõnel tuttaval jahumardikad iseseisvalt jahu sisse roninud pole, tasub putukate saamiseks võtta ühendust Eesti Putukatööstuse Liiduga. Tõsi, võrreldes kasvatustega ei pruugi olla saadav saak sedavõrd suur. "Kui tahetakse saada korralikku saaki, on temperatuur ja niiskus oluline. Kodune keskküttega kodu ei anna siin võib-olla kõige paremat tulemust. Erinevatel liikidel on erinevad soovid, aga jahumardikas tahaks 25–27-kraadist temperatuuri," lisas Karu ERR Novaatorile.

Lisaks läheb neid korraliku kotleti saamiseks tarvis suuremas koguses. Väiksemat sorti terraariumist igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ei piisa. Pigem võiks neid näha näiteks õhtuse näksina.

Teisalt on tegu kiire kasvuga liigiga. "Paika timmitud liigiga võtab täiskasvu saavutamine kaheksa nädalat. See on tegelikult päris kiire," märkis nooremteadur. Vastsete inimlikul moel tapmiseks soovitas Karu kahte võimalust – süsihappegaasi või nende sügavkülma panemist. Viimasel juhul jääb putukas sisuliselt talveunne, millest läbi külmudes enam ei ärka.

Nooremteadur nentis, et mõttega putukate söömisest tuleks hakata ennast juba praegu harjutada "Me ei saa sellest üle ega ümber. Putukad saavad järjest tavapärasemaks toiduks," sõnas Karu. Varasemate kogemuste põhjal on noorem põlvkond mõttele rohkem avatud. Lastele söögiks putukaid pakkudes proovivad neid 90 protsenti. Täiskasvanutele sama eksperimenti tehes on neid valmis sööma umbes pooled.

Maailmapildi täiendavaks avardamiseks aitas algatada Karu projekti "Putukahotell". Selle raames koolitatakse suvel gümnaasiumiõpilasi ära tundma nii söögikõlbulikke kui ka teisi putukaid. "Needsamad õpilased hakkavad järgmisel sügistalvel-kevade perioodil algklassi lastele õpetama, kuidas teha oma putukahotell ja milliseid putukaid saab süüa. Lõpptulemusena võiksid näha õpilased neid lihaga võrdväärse valguallikana;" lisas nooremteadur. Gümnaasiumiõpilased saavad veel projektiga liituda.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: