Üha intensiivistuval toidutootmisel on keskkonnale suur mõju, mistõttu on oluline teada kui palju üks või teine tootmisviis, näiteks loomakasvatus, keskkonda mõjutab.

Kopenhaageni ülikooli teadlased tegid uuringu, milles hindasid Tai kilgifarmide mõju keskkonnale ning leidsid, et see on keskkonnasäästlikum kui näiteks kanalad. Kuid on ka arenguruumi.

Ühtekokku analüüsiti 15 erinevat keskkonnamõju, teiste hulgas näiteks mõju kliimamuutustele, ressursside ammendumisele ja eutrofeerumisele (keskkonna rikastumine taimede toitainetega, mis mõjutab negatiivselt teisi organisme).

Peamine mõjutegur, mille tõttu on putukafarmid keskkonnasäästlikumad, seisneb asjaolus, et sööda töötlemine ümber loomseks valguks on tõhusam. Just see protsess on ühine nii kana- kui putukakasvatuses.

Hinnati kui palju söödavat kasvatasid kilgid võrreldes kanadega ning kui palju selles oli loomset valku. Võrreldes kanadega oli kilkidega loomse valgu tootmine tõhusam.

Samas aga sisaldavad nii kana- kui putukasöödad sageli ühtviisi maisi ja sojat, mille kasvatus toob omakorda kaasa keskkonnamõju. Seega leiavad uuringu autorid, et vaja on leida muid söödaallikaid, ennekõike taimi ja jääkprodukte, millega putukaid sööta.

Kas teadsid et:

• Tais on putukakasvatusega tegeletud üle 20 aasta.
• üle riigi tegutseb enam kui 20 000 putukafarmi.
• söögiks tarvitatakse enam kui 2000 liiki putukaid.
• enamikku putukatest korjatakse loodusest, kuid umbes üheksat liiki kasvatatakse ka söödaks ja toiduks.

Munemisaedik kilgifarmis. Autor: Afton Halloran

Uuring valmis osana GREEiNSECT projektist, millega uuritakse putukate kasutamise võimausi rohemajanduse edendamiseks. Projekti rahastab Taani välisministeerium.