Kolmes gümnaasiumiastme koolitunnis tehtud uuring lükkas ümber levinud eelarvamuse justkui vaevaksid kehakuvandiga seotud mured peamiselt tüdrukuid. Ehkki ajalooliselt on teadlased välimuse surve uurimisel keskendunud tüdrukutele, tõestas kaasav harjutus, et teema puudutab poisse sama valusalt. See väljendub lihtsalt teistmoodi, kirjutab Estonian Business Schooli nooremteadur Mehruba Shabaab Haque.

Palusime katses 45 poisil anonüümselt kirja panna, mis teeb mehe atraktiivseks. Poiste vastused ilmestasid, et lihtsa edevuse taga peitub hoopis keerukam maailm. Ootuspäraste omaduste, nagu "lihaseline" ja "pikk", kõrval lisasid nad nimekirja ka sellised väljendid nagu "kütipilk", "Ronaldo hambad", "üle 10 miljoni aastas" ja isegi "terve naba". Tõsiste ootuste ja mängulise pilke segu peegeldas ilmekalt, kuidas teismelised poisid välimusest tegelikult mõtlevad.

Eiffeli tornist Henry Cavilli pilguni

Õpilaste sõnastatud 30 iluideaalist joonistus välja mehekeha, mille kõrval tunneks end ebakindlalt isegi Marveli superkangelane. Esikohal olid füüsilised omadused. Pikkusena nägid poisid sageli ideaalina "kuus-jalga-neli" (193 cm) ja "kuus-jalga-viis" (196 cm). Ehkki nad kasutasid argielus meetermõõdustikku, eelistasid nad selle näitaja puhul Ameerika internetikultuurist tuttavaid mõõtmeid.

Näojoonte puhul hindasid noorukid kõrgelt "teravat lõuajoont", "siniseid silmi" ja "seksikat habet". Kehaehituse juures tõstsid nad esile "kivikõvu kõhulihaseid", "lihaselisust" ja isegi "peenikest pihta".

Mõnda terminit pidid poisid teadlastele lähemalt selgitama. Kui palusime täpsustada, mida mõtlesid noormehed enim elevust tekitanud "kütipilgu" all, haarasid mitu õpilast kohe nutitelefoni järele. Poisid otsisid välja fotod rebaseküti intensiivsest pilgust ja näitasid seejärel näitleja Henry Cavilli pilte, et anda täpselt edasi seda teravat ja autoriteetset ilmet, mida nad ihaldavad. Mõni noor lisas isegi, et sellise pilgu võib saada ilukirurgia abil. See näitas ilmekalt, kui tugevalt kujundavad tänapäevaseid iluideaale digikultuur ja meditsiini areng.

Väljend "Ronaldo hambad" pikemat selgitust ei vajanud. Jalgpallitähe täiuslikult valgest ja sirgest naeratusest on saanud omaette iluideaal. Üks õpilane nimetas seda naljatledes "Colgate'i naeratuseks", põimides nii kommertsreklaamid sujuvalt spordimaailma tippudega.

Jõukas 193-sentimeetrine feminist

Kõige kõnekam on aga see, kui sageli lisasid poisid nimekirja jõukuse, ehkki uurijad palusid neil keskenduda puhtalt füüsilisele välimusele. Kõik kolm rühma nimetasid korduvalt "suurt hulka raha" ja seadsid isegi konkreetseid palgaootusi, näiteks "üle 10 miljoni aastas".

Kui teadlased küsisid, miks on majanduslik edu välimuse juures nii tähtis, vastasid noored äärmiselt pragmaatiliselt: "Rahaga saab kõike." Poisid selgitasid, et rikkus võimaldab siirata juukseid, käia pikkust lisavatel luuoperatsioonidel või osta kasvõi paksema tallaga jalatsid, et pikem välja näha. Teismelised nägid rahas peamist tööriista, millega varjata oma füüsilisi vigu või täiustada välimust. Seega ei pea nad sotsiaalmajanduslikku staatust välimusest eraldiseisvaks, vaid pigem selle vundamendiks.

Kõige elavamat arutelu tekitas väljend "kuus jalga neli (193 cm) feminist". Osa õpilasi kaitses seda kui füüsilise jõulisuse ja edumeelsete väärtuste "ideaalset tasakaalu". Nende silmis on selline mees piisavalt pikk, et mõjuda traditsiooniliselt maskuliinsena, ent piisavalt avara mõttemaailmaga, et toetada soolist võrdõiguslikkust. Teised pidasid seda väljendit aga puhtaks satiiriks – naljaks, mis pilkab ühiskonna vastukäivaid ootusi.

Arutelu võttis hästi kokku uuringust kooruva laiema vastuolu: poisid ühtaegu nii taastoodavad kui ka kritiseerivad iluideaale. Nad saavad väga hästi aru, et need ideaalid on kunstlikult loodud ja tihti absurdsed. Samas tunnistavad nad, et neil on meie kultuuriruumis endiselt tohutu võim.

Viiesõrmeline ilustandard

Kogu arutelu saatis huumor. Väljendid, nagu "viis sõrme", "terve naba" ja "mitte katki või inetu", tekitasid kohe klassis naerupahvaku. Kui aga teadlased palusid poistel oma vastuseid täpsustada, jäi osa õpilasi endale kindlaks. Nad leidsid, et need kriteeriumid vastavad "ikkagi tõele". Keegi ei tahaks ju, et tal oleksid sõrmed puudu või vigane naba.

Selline huumor täidab kahte eesmärki. Ühelt poolt aitas see poistel varjata oma haavatavust. Võimatute iluideaalide üle nalja heitmine on kordades turvalisem, kui tunnistada, et nende täitmine tekitab ränka survet. Teisalt toimis nali ühiskonnakriitikana. Poisid tajusid täiuslikkuse tagaajamise absurdsust, ehkki mängisid ise samas arutelus kaasa.

Uurijad märkisid, et huumor pakkus poistele arutelus osalemiseks n-ö turvalist ruumi. Nii said nad tunnistada ühiskondlike ootuste survet, ilma et oleksid pidanud neid täielikult omaks võtma. Iroonia jättis neile alati mugava taganemistee.

Ehkki nimekirjades olid esikohal füüsilised omadused, panid poisid kirja ka iseloomu ja suhtlusega seotud jooni, näiteks "täpne ja lojaalne", "feminist" ning "aura". Viimast kirjeldasid nad kui omamoodi karismat või magnetilist kohalolekut, mis ületab pelka füüsist.

Huvitaval kombel kasutasid noored mitu korda väljendit "ei näe sõbralik välja". See viitab, et meheliku atraktiivsuse juures hindavad poisid dominantsi ja jahedust rohkem kui soojust. Seksualiseeritud märksõnad, nagu "hästi varustatud" (inglise keeles hung) ja "suure jalaga" (levinud eufemism), kinnistasid samal ajal traditsioonilisi seoseid maskuliinsuse, mehejõu ja ihaldusväärsuse vahel.

Instagrami põlvkond ja traditsiooniline maskuliinsus

Aastakümneid on kehakuvandi muredega seostatud uuringutes käsitletud peaaegu eranditult tüdrukuid, pidades just neid välimuse surve suhtes eriti haavatavaks. Värske uuring aga näitab, et poisid puutuvad ilunormidega kokku täpselt samamoodi. Nad lihtsalt tulevad nendega toime isemoodi – kasutades sageli huumorit, liialdusi ja vastukäivaid väiteid.

Klassis tehtud harjutus toimis omaette väikese sekkumisena. Kui õpilased tõid nähtamatud standardid päevavalgele – panid need kirja ja arutasid rühmas läbi, aitas see neil märgata omaenda vastustes peituvaid vastuolusid. Poisid arutlesid elavalt, kas nn kütipilk on üldse reaalne nähtus. Nad seadsid kahtluse alla miljonite teenimise võimalikkuse ja naersid "viie sõrme" reegli absurdsuse üle, tunnistades samas, et eks selles peitu ka terake tõtt.

Teadlaste hinnangul tuleks selliseid kaasavaid ja arutelupõhiseid meetodeid julgemalt meediapädevuse ja kehakuvandi õppesse lõimida. Selle asemel, et poistele ebarealistlikest standarditest kuivi loenguid pidada, on hoopis tõhusam luua keskkond, kus noored saavad neid norme ise sõnastada, analüüsida ja kritiseerida.

Uuringu muudab eriti ajakohaseks selle tihe seos sotsiaalmeediaga. Mõisted nagu kütipilk ja viited kuulsuste välimusele näitavad ilmekalt, kuidas digitaalsed kuvandid – alates Henry Cavilli meemidest kuni Cristiano Ronaldo sponsoreeritud postitusteni – teismeliste iluideaale otseselt kujundavad.

Poisid kipuvad end teistega võrdlema omal moel ja seda võimendavad sotsiaalmeedia algoritmid, mis söödavad neile ette füüsilise täiuslikkuse kõige äärmuslikumaid näiteid. Tippsportlastest, suunamudijatest ja näitlejatest on saanud kättesaamatud etalonid, kellega tavalised teismelised end igapäevaselt mõõdavad. Õpilaste kommentaarid ilukirurgia ja pikkust lisavate operatsioonide kohta kinnitavad aga üht: noored teavad väga hästi, milliste meditsiiniliste ja tehnoloogiliste nippidega neid ideaalkuvandeid tegelikult luuakse.

Teema pakilisus

Välimusega seotud mured puudutavad poisse sama valusalt kui tüdrukuid. Nad püüavad laveerida keeruliste ja sageli vastukäivate ideaalide rägastikus, kus põimuvad füüsilised eeldused, majanduslik edu ja sotsiaalne staatus.

Kui anname sõna poistele endile – uurime nende kirjapandut, nutitelefonist otsitud näiteid ja arutelusid atraktiivsuse üle –, näeme, et neil on sel teemal paljugi öelda. Poisid vajavad lihtsalt võimalust end väljendada ja tööriistu, et neid ühiskondlikke ootusi kriitiliselt mõtestada.

Nagu õpilased ise tõestasid, on võimatutele standarditele vastu astumiseks vahel parim viis need lihtsalt kirja panna, seinale kleepida ja nende üle üheskoos naerda – isegi kui neis peitub terake tõtt.

Uuringus osales 45 Eesti 18-aastast gümnaasiumiõpilast, kes tegid klassitunnis kaasavat rühmatööd. Poisid panid anonüümselt kirja levinud meesilu standardid, kleepisid need nimekirja ühiselt seinale ja arutasid läbi. Tulemuste toel saavad koolid kehakuvandi teemat palju terviklikumalt käsitleda ja pöörata rohkem tähelepanu ka teismeliste poiste kogetavale survele.