Ettevalmistuses proovivad tegevusi ja räägivad oma kogemusest ERRi saatejuhid Reet Linna ja Eeva Esse, teadustoimetaja Marju Himma ning Tallinna Ülikooli spordibioloog Kristjan Port.

Esimesena proovime lihtsa WHO tujutesti abil, kas peab paika, et ka juba vähene kehaline aktiivsus tõstab tuju. Selleks lahendavad Reet Linna ja Marju Himma tujutesti päeval, kus nad on mõlemad palju toimetuses istunud ja võrdlemisi vähe liikunud. Teisel päeval, mil nad on Kalamaja pargis käinud treeningul, teevad nad sama testi uuesti. MIllised on tulemused, saab vaadata videost.

Teadus kinnitab: liikumine aitab tusatuju vastu

Teadusuuringute järgi aitab aktiivne liikumine, näiteks jooksmine, depressiooni vastu peaaegu sama hästi kui ravimid ja psühhoteraapia. Kõige tõhusam on depressiooni korral tegeleda liikumise ja raviga korraga. Üldiselt võib aga öelda, et liikumine tõstab tuju ka siis, kui teil ei ole depressiooni.

Küll aga uuritakse treeningu mõju just depressiooni põdevate inimeste peal, sest meeleoluhäirete puhul on tuju muutust kõige paremini võimalik muuta. Sestap on siinseski artiklis rohkem näiteid just depressioonihaigetega seotud uuringutest.

Kas teadsite, et meeleolu parandab ka see, kui jooksete kahel korral nädalas 30 minutit? Siia juurde tuleb lisada, et kindlate tulemuste saamiseks peaksite lisaks kahel korral nädalas veel ka 30 minutit mediteerima ning tegema seda kaheksa nädalat järjest.

Sea eesmärgiks kaks kuud regulaarset treenimist

Õigupoolest on nii, et üks jooksukord võib anda hea tunde, sest tegite midagigi, kuid püsivamate tulemuste saavutamiseks kehtib reegel, et harjumuse tekkimiseks tuleb seda tegevust, näiteks jooksmist või kepikõndi, teha vähemalt kolm nädalat. Meie välja otsitud uuringutes on katsed kestnud kaheksast nädalast 16 nädalani. Seega tasub endale miinimumperioodiks seada vähemalt kaks kuud.

Vaatlusuuringud viitavad, et inimesed, kes liiguvad päevas rohkem põevad harvem depressiooni. Kui aga inimesel peaks olema juba tekkinud depressiooni sümptome, aitab neid leevendada juba mõõdukas aeroobne treening.

Põhjusi, miks liikumine tuju tõstab, on välja toodud mitu. Küllalt tõenäoliselt kiirenevad aktiivse liikumise ajal meie kehas ainevahetusprotsessid ning muutub ajukeemia, mis ilmselt tekitabki paremat tuju. Lisaks on aga liikumine omaette sooritus, mille ära tegemine annab saavutusrahulolu: see on tegevus, mille positiivne ja kasulik tulemus on kohe näha ning kellele ei meeldiks saada häid tulemusi kiiresti ja kohe.

Selles artikliseerias vaadatakse Reet Linna, Eeva Esse ja Kristjan Porti abiga veel selliseid teemasid:

• Venitamine ja võimlemine: milliseid harjutusi teha enne jooksu- või kepikõnnidistantsi?
• Mõõtmine: kuidas, kui palju ja kas üldse kasutada aktiivsusmonitore ja terviseäppe?
• Motivatsioon: kuidas hoida motivatsiooni võistluse ajal?
• Söömine: mida ja kui palju süüa ning juua enne võistlusele minemist?