1. Head nõuanded katsetamiseks. Kui kuulete või loete kuskilt tarka nõuannet, mis tundub, et võiks meeleolu parandamiseks toimida, tasub seda Anna-Kaisa Oidermaa sõnul katsetada paari nädala vältel ja vaadata kas see aitab. Näiteks positiivselt mõtlemine – kuidas leida midagi positiivset, midagi, mis tõstab tuju. Oidermaa sõnul võtab muutus aega, kuid teadlikult oma tujule tähelepanu pööramise tehnikad tõesti võivad töötada.

2. Märgake negatiivseid mõtteid. Tuleb pidada endaga sisekõnelust. Mõelge hetkeks selle peale, kuidas te kommenteerite endast väljaspool toimuvat. Näiteks kui ajate kogemata veetopsi laualt maha, kas ütlete endale “lollakas” ja heidate seda endale ette või suhtute sellesse naljaga mõeldes, et “ikka juhtub”. Sealjuures tasub aga mõelda, mis võib olla tegelik põhjus veetopsi maha ajamise taga: kas tegu on sellega, et olete kohmakas või oligi tegu lihtsalt tähelepanematusega, sest olite keskendunud millelegi muule.

 Mis tegelikult praegu kehva tuju tekitab? On see mingi häiriv mõte, mis peas pidevalt ringi kerleb? Äkki on tegu hoopis mingi tegemat töö või lahendamata olukorraga? Viimase puhul on ehk võimalik see ära lahendada ja selle kaudu kehvast tujust välja tulla. 

Depressioonis olevate inimeste mõttemustrid on sageli enda suhtes väga negatiivsed ja kohati isegi julmad. Samuti võib kogu maailmas toimuv tunduda negatiivsena. Kehvas meeleolus on kergem on nii leida negatiivset, kui positiivset. Pikaajaliselt mõjutab depressioon mälu, ennekõike episoodilist mälu, ja nii võibki juhtuda, et inimene ei suuda meenutada ühtki toredat asja, mis tuju tõstaks.

3. Liikuge. Füüsiline liikumine paneb ka mõtte liikuma. Füüsiline liikumine, kasvõi tunnike-paar nädalas, aitab depressioonis inimeste puhul väga hästi. Isegi kui palju korraga ei jõua, siis väikest viisi alustamine on samuti oluline. Piisab sellestki, kui panete selga mugavad riided ja lähete uksest välja. See annab positiivse hakkamasaamise tunde, isegi see väike asi. Liikumine ei pea olema suure ja väsitava trenni ettevõtmine, võib olla ka tiir ümber kvartali. Ja see tõstab tuju mitte ainult depressioonihaigetel, vaid ka lihtsalt kehvas meeleolus ja muremõtetes olevatel inimestel.

4. Toituge mitmekülgselt. Oluline on mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine. Depressiooni puhul võib juhtuda, et inimene sööb iga päev sama toitu, kuna ta ei tunne toidu maitset ega hooligi sellest, mida sööb. Tasub aga seada endale distsipliin: võtta ette näiteks Tervisearengu Instituudi toitumissoovitused ja osta külmkappi just need toidud. See aitab kinni pidada sellest, et sööte mitmekesiselt ja toetate sellega oma tervist.

5. Ärge jääge üksi. Depressiooni puhul võib olla kiusatus lükata inimesi endast eemale ja ei pruugi olla tuju ja jaksu suhelda. Isegi kui tundub, et jaksu pole, minge ikkagi seltskonda. See viib mõtted eemale ka nendest mõtetest, mis tuska tekitavad. Samas tasub teadvustada, kui seltskonnas räägitakse negatiivsetel teemadel, mis omakorda võivad võimendada teie enda negatiivseid mõtteid.

Ärge jääge üksi – võtke ka paha tuju korral vastu kutse minna seltskonda.

6. Vaadake naljakat filmi. Sellel asemel, et vaadata negatiivseid emotsioone, viha, hirmu tekitavaid filme või sarju, võtke parem mõni komöödia, mis naerma ajab. Naermine ja naeratamine “petab” meie aju, kuid ühtlasi paneb ka meid ümbritsevaid inimesi naeratama. Viimase taga peitub lihtne põhjus: inimesed peegeldavad teiste inimeste kehakeelt ja näoilmeid, sh ka naeratamist. Mida rohkem inimesed sinu ümber naeratavad, seda rohkem hakkate ka ise naeratama ja naeratamine, teatavasti, tähendab head tuju.  

7. Proovige minut aega naeratada. Kui inimeste keskel olles kohe laia naeratust näole manada ei julge või ei soovi, siis tujulanguse korral võiks proovida minna kasvõi tualettruumi ja endale peegli ees minut aega naeratada. See muudab natuke ajukeemiat ja see natukenegi võib aidata keskenduda negatiivse asemel positiivsele.

Iseenda naeratama sundimine tõstab tuju nii endal kui teistel. Loodetavasti aitab see pilt teil naeratada. 

8. Võtke vajadusel appi psühhoteraapia. Selle mõju on ennekõike teraapilise suhte kaudu. Kuid selle kaudu on võimalik kellegagi vesteldes õppida tehnikaid, näiteks kuidas hakata oma negatiivseid mõtteid märkama ja mida nendega peale hakata.