4. osa: hamburger, pasta või puder enne jooksuvõistlust
Masin, milles pole kütust, ei tööta. Selleks, et pidada vastu treeningul, on vaja oma kehasse panna kütust ehk toitu. Kas joosta tühja kõhuga? Kumb, kas hamburger või puder, on enne võistlust parem söök? Kui palju vedelikku ja millal juua enne rajale minemist? Küsisime nõu ERRi saatejuhilt Eeva Esselt, kes paneb end proovile väga pikkadel jooksu- ja suusavõistlustel.
Hamburger ja friikartulid
Rahvajooksude eel leiab sotsiaalvõrgustikust mõtteteri, et parim "kütus" võistluse ajaks, on eelmisel päeval söödud süsivesikurikas hamburger ja friikartulid. Eeva Esse leiab, et sellel mõttel on jumet.
Sai, liha, salat ehk hamburger – põhimõtteliselt on tegu kiirete süsivesikutega, mida võib enne võistlust süüa küll.
Friikartulitesse suhtub Eeva aga kriitilisemalt, kuna niivõrd halb pole kartul kui juurvili, vaid asjaolu, et see on rasvas küpsetatud ja tegelikult raskesti seeditav.
Eeva tuleb tagasi hamburgeri juurde ning nendib: "Sai on kiirus."
Ta meenutab enda Vasaloppeti suusavõistlust, mille jooksul sõi ta üle kümne kukli. Distants oli muidugi ka 90 kilomeetrit ja Eeva oli rajal 12 tundi. Iga kukkel andis energiat umbes 15 kilomeetriks. "See kõik läks ära kütuseks," märkis Eeva tundmata muret, et sai võiks paksuks teha.
Klassikalise hamburgeri puhul vahetaks ta aga tavalise saia näiteks rukkipala või täisterakukli vastu. Pihvi puhul eelistaks veise-, kana- või kalkunipihvi. Kastmes oleva majoneesi asemele sobib aga näiteks Kreeka jogurt.
Eeva kütus on pasta
Pikkade võistluste eel sööb Eeva aga tohutu koguse pastat. Kindlasti ei tasu makarone või ka eelmainitud hamburgerit süüa hommikul enne võistlusele minemist, sest siis on kõht väga täis ning lihased ei saa tegelikult kätte seda kiiret energiat, mida süsivesikurikkast toidust peaks saama.
Õigupoolest peaks hakkama oma süsivesikuvarusid täiendama juba paar päeva enne võistlust.
Niisamuti ei tasu jooksudistantsile minna ilma söömata.
Mis tunne on, kui kehast saab kütus otsa?
"See on väga halb tunne," vastab Eeva ja jätkab: "Ega tühi kott ei seisa ka püsti. Siis hakkavad kõiksugu kurjad mõtted pähe tulema – kas sa ikka jaksad, kas peaks katkestama." Maijooksust rääkides lohutab aga Eeva, et tegu on sedavõrd lühikese distantsiga, et selle jooksul vast enamikul inimestest ikkagi energia otsa ei saa.
Toores puder kannab
Puder on ilmselt parim viis oma keha üles äratamiseks ja rajale minemiseks. Puder püsib piisavalt kaua kehas ja nii ei teki tühja kõhu tunnet. Lisaks saab keha sellest piisavalt energiat. Eeva soovitab pudru peale panna ka võisilma, sest see annab lisaenergiat.
Pudru võib teha aga veel väärtuslikumaks lisades sellele ühe banaani ja keskmiselt rasvast jogurtit.
Muide, kas teadsite, et puder püsib kauem kõhus, kui see pole keedetud, vaid toores. Toorputru saab valmistada segades näiteks täistera kaerahelbed kokku banaani ning jogurtiga (ja kel soovi ka lusikatäie meega) ning jättes selle ööseks külmkappi seisma. Kuigi see ei pruugi kuigi hea välja näha, on see maitsev ning väga hea kütus enne jooksuvõistlust.
Kuidas mõõta, kas kehas on piisavalt vett?
Üks oluline "kütus" mida kehasse varuda, on vedelik. See tähendab, et kehas peab olema piisav veevaru, mida tuleb samuti koguma hakata juba päevi enne. Kuna soola sisaldav vesi, teisisõnu looduslik mineraalvesi, püsib kehas kauem, siis tasub enne võistlust juua just seda.
Hea mõte ei ole juua suurt kogust vett vahetult enne võistlust, sest äsja manustatud veest ei saa keha kohe vajalikku vedelikuannust kätte ning tõenäoliselt saate keset jooksudistantsi lihtsalt suure pissihäda.
Teine asi, mida ei Eeva teha ei soovita, on juua enne võistlust kohvi või muid vedelikku väljutavaid jooke.
Mitme aasta eest osales Eeva Maijooksul ning ta jõi enne rajale minemist palju kohvi. See aga tähendas, et vesi väljus kehast kiiremini kui peaks ning keha jäi janusse.
Kuidas aga teada, kas olete joonud piisavalt ehk teie kehas on piisav veevaru? Eeva Esse annab lihtsa, kuid kindlalt toimiva nõuande: kui enne võistlust tualetis käies on uriin hele ja ja peaaegu läbipaistev, on kehas piisavalt vedelikku.
Selles artikliseerias on ilmunud selliseid teemakäsitlused:
- 1. osa: testime liikumise mõju tujule
- 2. osa: aktiivsusmonitor kui abimees või eksitaja
- 3. osa: milliseid harjutusi peaks tegema enne ja pärast jooksudistantsi?
Ilmumas on veel:
- Kuidas leida motivatsiooni diivanil vedeldes või juba jooksurajal olles?