5. osa: kuidas leida motivatsiooni diivanilt tõusmiseks ({{commentsTotal}})

Foto: Rachel Clarke/Flickr.com/Creative Commons

Õues on kehv ilm. Ma vaatan veel ainult selle saate telekast lõpuni. Tossud nagu natuke hõõruvad. Vabandusi, miks mitte minna end liigutama, leiab üsna kergesti, kas pole? Maijooksuks valmistudes otsime esmalt motivatsiooni, et diivanilt püsti saada ja siis vaatame, kuidas hoida motivatsiooni võistluse vältel.

ERRi saatejuhte Eeva Esset ja Reet Linnat iseloomustab üks ühine joon. Aga enne selle joone väljatoomist, räägime sellest, mis neid eristab treeningu mõttes.

Reet Linna on aastaid harrastanud kepikõndi. Maijooksul ta jooksudistantsi kaasa ei tee, isegi kepikõnni distantsi läbimisega võib olla probleeme, kuna mõne aasta tagaune põlvemeniski operatsioon ei luba tegelikult vist nii pikka koormust põlvele anda.

Eeva Esse aga on just viimastel aastatel hakanud tegema hullumeelset treeningut joostes, suusatades ja ujudes. Harva on nädalas õhtu, kus ta pole trennis kümneid kilomeetreid läbimas.

Neid mõlemat ühendab aga see, et nad saavad igal juhul diivanilt püsti ja lähevad trenni. Ehk neid ühendab motivatsioon.

Kuidas leiab Reet endas motivatsiooni diivanilt tõusmiseks? Ja kuidas motiveerib end Eeva juba võistlusel või pikal treeningul olles? Neile küsimustele saab vastused videost:

 


Portaali teadliktreening.ee treenerid on kirja pannud nii mõndagi huvitava trennimotivatsiooni kohta.

"Liikumisharrastuse arengukava 2011–2014" järgi tegeleb Eestis regulaarselt tervisespordiga umbes 35% elanikest. Mitme USAs tehtud uuringu alusel loobub umbes pool trenniga alustajatest juba 3–6 kuu jooksul. Need nukrad numbrid kinnitavad, et trennimotivatsiooniga on meil kõigil võimalik veel tublisti tegeleda.

Alustuseks teeme selgeks, mis see motivatsioon on.

Võimalik on eristada sisemist ja välist motivatsiooni. Sisemine motivatsioon tekib psühholoogiliste vajaduste (autonoomsuse, kompetentsuse ja seotuse) rahuldamise võimalustest, väline motivatsioon aga lähtub tegevuse võimalikest tagajärgedest. Treeningus on vajalikum ja olulisem sisemine motivatsioon, et treenija tunneks naudingut ning õpiks uusi oskusi. Sisemise motivatsiooni puhul tegelevad inimesed sellega, mis neid huvitab, otsivad väljakutseid ja kogevad nii oma võimeid.

Sisemise motivatsiooni korral tehakse trenni trenni enda pärast ning see pakub naudingut ja rõõmu. Liigutakse vabatahtlikult ja teadlikult, ilma materiaalse tasu või sunduseta.

Välise motivatsiooni all mõistetakse enamasti hüvesid, mida teatud käitumise korral saadakse. Ei treenita mitte huvist ega rõõmust, vaid mõeldes selle võimalikele tagajärgedele: näiteks kaalukaotusele, karikatele, medalitele jne.

Selleks et trennimotivatsiooni parandada, on eriti tähtis suurendada sisemist motivatsiooni. Samuti tasub leida välist motivatsiooni ehk enda jaoks olulisi hüvesid, mille nimel treenida.

Järgnevalt toome välja rea soovitusi, kuidas motiveerida end diivanilt tõusma ja hoidma vaimu kõrgel ka treeningu käigus.

1. Planeeri ärikohtimine iseenda tervisega

Oma aja planeerimine on igasuguste eesmärkide saavutamisel üks väga oluline aspekt. Samuti trenniedu saavutamiseks. Leia endale kindlad ajad, millal saad trenni teha ja pane need kalendrisse kirja – see on kui ärikohtumine iseenda tervisega.

2. Treeni kava ja päeviku järgi

Kui oled enda jaoks leidnud optimaalse treeningute arvu nädalas, tee ise või lase endale koostada treeningkava. Kava järgi treenimine tõstab motivatsiooni ja toob paremad tulemused! Treeningpäeviku pidamine on samuti heaks abiliseks motivatsiooni säilitamiseks ning tulemuste jälgimiseks. Sealt saad vaadata, kui tubli sa oled olnud.

3. Üks popipäev läheb mööda

Kui sa oled endale treeningud kalendrisse kirja pannud ja juhtub see, mida ikka elus ette tuleb, et sa ei saa mingil põhjusel täna trenni minna, siis tea, et sul on endaga järgmine treening juba kokku lepitud järgmiseks treeningpäevaks. Ühest trennist puudumine ei ole suur probleem. Sa ei saa treeninguid ei ette, ega tagant järgi teha. Jäi vahele, siis jäi, aga mine oma rutiiniga järgmisest trennist edasi.

4. Ära võta liiga palju ette

Diivanil oma trenni planeerida on lihtsam kui reaalselt treenida. Ülepingutuse vältimiseks tasub ette võtta lihtsamad ja jõukohasemad asjad. Nii ei teki ka motivatsiooni langust, kui mõne trennidistnatsi või ettevõetud koormusega kohe hakkama ei saa.

5. Sõber aitab diivanilt üles

Üksi treenides pead vabanduse mitte treenimiseks leidma vaid iseendale. Sõbrale või treeningpartnerile on vabandust "mul toss vist hõõrub" tuua palju keerulisem. Samuti motiveerib kerge kohusetunde kaudu trenni minema rühmatreening - kui teised pingutavad, pingutad sa ka.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: