Kimalane tunneb rütmi
Inimestele on ikka laulda ja tantsida meeldinud. See on seotud muu hulgas sellega, et inimestel on enamasti päris hea rütmitunnetus. Pole ju haruldane, kui tunneme laulu ära puhtalt rütmikoputuse pinnalt.
Nüüd aga selgub, vahest üsna üllatuslikultki, et tähelepanuväärselt hea rütmitunnetus on ka kimalasel ehk metsmesilasel.
Varem on rütmide selgeksõppimise ja äratundmise võimet teaduslikult täheldatud peale inimese vaid mõnel üksikul imetaja- ja linnuliigil. Seetõttu on hakatud arvama, et rütmitaju nõuab päris suurt aju, aga kimalase aju on putukale kohaselt purupisike.
Hiina ja Austraalia teadlased eesotsas Zijie Zangiga Lõuna-Hiina Meditsiiniülikoolist Guangzhous meisterdasid katse jaoks kunstlikke lilleõisi, mille sisse peitsid väikesi leedlampe, mida said kaugjuhitavalt vilgutada.
Mõnesse õide panid nad ka kimalastele maitsevat suhkruvett, mõnesse mitte. Aga lambikesed panid nad suhkruveega ja ilma suhkruveeta õites vilkuma erinevas rütmis.
Kimalased õppisidki õisi eelistama just selle valgusrütmi põhjal, mis neist kumas.
Isegi siis, kui teadlased tegid järgmise katse, kus suhkruvett ei olnud üheski õies, eelistasid kimalased ikkagi lennata just nende õite juurde, milles vilkus õige rütm.
See tähendab, et nad ei lennanud kindlasti mitte ainult magusa lõhna peale, vaid olid suutnud valgusrütmi meelde jätta.
Väärib tähelepanu, et kimalased tundsid rütmid ära olenemata sellest, kui kiiresti või aeglaselt neid esitati. Seega oli neil meelde jäänud just nimelt rütm, mitte tempo.
Järgmises katses selgus, et kimalased suudavad rütmi mõista ka abstraktselt, ükskõik, mis vahenditega seda esitatakse.
Teadlased panid kimalased kaheks harunevasse käiku, kus said mõlema haru ees käigu põranda võbelema panna. Ühe haru ees võbeles põrand ühtemoodi, teise ees teistmoodi, kuid ainult ühe haru lõpus ootas katsekimalast maiuspala.
Kui see asjaolu oli kimalastele selgeks saanud, siis jätsid teadlased põranda võbistamise järele ja vilgutasid käiguharude sissepääsu ees samas rütmis hoopis väikest lampi. Kimalased nägid selle triki kohe läbi ning eelistasid ka lambi vilkumise põhjal just seda käiguharu, mille lõpus sai maiustada.
Zang ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Science, et abstrakte rütmitaju ei tarvitsegi siis vajada suhteliselt suurt imetaja- või linnuaju, vaid kuidagimoodi suudavad ka putukad oma pisikeses ajus asjakohaseid närviühendusi luua.
