Seni on kiputud arvama, et põhjus on lihtne: kergemini läheb lugemaõppimine taibukamatel lastel, raskemini vähem taibukatel. Või siis on lapsel mingeid nägemisprobleeme, kui lugemine hästi ei edene.

Teadusuuringuis on lugemisedu seletused olnud tihtilugu vastakad.

Ameerika teadlased on nüüd võtnud teema tõsiselt käsile ja teinud suure uuringu. Nad vaatlesid suure hulga laste lugemisoskuse, kognitiivsete võimete ja muude tunnuste kohta varem kogunenud andmeid ja töötasid need põhjalikult läbi.

Analüüs näitas, et asi on keerukas ja mitmetahuline ning pakub üllatusi.

Daniel Hajovski Texase A&M Ülikoolist kirjutab koos kaasautoritega ajakirjas Journal of Intelligence, et nägemise eripäradel ei ole uuringu järgi lugemisedukusega mingit erilist seost.

Taibukusel ehk üldisel intelligentsusel on küll tähtsust, aga märksa vähem, kui paljudes seniseis uuringuis tundunud.

Tugevamateks lugema õppimist soodustavateks teguriteks osutuvad aga hoopis laiemad taustateadmised ja parem kuulmisinfo töötlus.

Ehk kasu on sellest, kui lapsel on hea arusaamine maailma asjadest ja rikkalik sõnavara, aga ka sellest, kui laps suudab inimeste kõnelemist kuulates hästi eristada näiteks sõnade sees kostvaid häälikuid.

Taustateadmised ja kuulmistöötlus ennustavad kahe peale lugemisõppe edukuse ära kindlamalt, kui muud uuringus käsitletud tunnused. Oma osa on aga ka mälul, mõtlemiskiirusel ja arutlusoskusel.

Kui Hajovski ja kolleegide avastatud teadmus nüüd ka koolidesse jõuab, siis oskavad ehk õpetajad edaspidi paremini mõista, mis võib ühel või teisel juhul olla lapse lugemisraskuse põhjuseks. Vanematel on aga ikka põhjust lastele ilmaelu põnevusi seletada.

Ja kui laps ei oska hästi lugeda, pole vaja teda tukast sugeda, vaid pigem teadlikumalt tegeleda lugemisõpet soodustavate teguritega.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.