Neandertallaste ja nüüdisinimeste lähisuhtlus vältas tuhandeid aastaid
Kui nüüdisinimesed Aafrikast välja rändasid ja Euraasiasse jõudsid, olid neandertallased end siin juba sisse seadnud.
Selle kokkusaamise tulemusel on kõigi väljaspool Aafrikat elavate inimeste genoomis tänase päevani keskmiselt üks kuni kolm protsenti ka neandertallaste DNA-d.
Nüüd on teadlased senisest täpsemini välja selgitanud, kui pikalt nüüdisinimeste ja neandertaallaste omavaheliste laste saamise ajastu kestis: tuleb välja, et mitu tuhat aastat.
Sel teemal on äsja ilmunud lausa kaks geeniuuringut, üks eile ajakirjas Nature ja teine täna ajakirjas Science.
Esimene teadlasrühm, keda juhtis Arev Sümer Saksamaalt Leipzigist Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudist, suutis järjeldada kõige vanemaid inimgenoome, mis seni üldse järjeldatud — umbes 45 000 aasta vanuseid.
Genoomid pärinesid kuue tänapäeva Saksamaa alal ja ühe praeguses Tšehhis elanud inimese luudest. Kolm neist olid omavahel ka lähedalt sugulased; nende seas ema ja ta väike tütar.
Genoomidest paistis, et nende inimeste soontes oli umbes 80 põlve voolanud ka neandertallaste verd.
Teine rühm, keda juhtis Leonardo Iasi sealtsamast Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudist Leipzigis, analüüsis ja kõrvutas nii tänapäeval elavate inimeste kui ka tuhandeid ja kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud inimeste genoomi.
Nemad annavadki teada, et nüüdisinimeste ja neandertallaste segunemine algas umbes 50 500 aastat tagasi ja vältas kuus-seitse tuhat aastat, enam-vähem neandertallaste kadumiseni välja. Läbikäimise tippaeg oli umbes 47 000 aastat tagasi.
Selgub, et nüüdisinimeste ja neandertallaste vahelised suhted ei olnud sel pikal ajavahemikul sugugi haruldased ja ühiste laste saamises ei olnud küllap midagi imelikku.
Varasemaist uuringuist on ilmnenud, et neandertallased, kes olid Euraasias elanud juba mitusada tuhat aastat enne nüüdisinimesi, olid üsna intelligentsed, lõid kunstiteoseid ja võib-olla oskasid ka rääkida.
Neandertallastelt saadud geenid kujundavad tänapäeva inimestel mitmeid tunnuseid. Muu hulgas pärineb neilt üks immuunsüsteemi mõjutav geenivariant, mis paistab pakkuvat kaitset koroonaviiruste eest.
Pildil on umbes 45 000 aastat tagasi tänapäeva Tšehhi alal elanud naine kunstniku kujutises.
