"Mitmekesisust ei pea soodustama ettevõttes vaid seepärast, et see on moraalselt õige. See on tark tegu ja muudab meid paremaks, tugevamaks, kiiremaks ja produktiivsemaks. Mitmekesisuse kasvatamiseks pole ainult ühte head põhjust," leidis kommunikatsiooni-tehnoloogia ettevõtte Twilio asejuht Christine Roberts. Samas tõi asejuht paar näidet, kus mitmekesisuse puudumine innovatsiooniprotsesside juures on tekitanud otsest majanduskahju. Kohati on see seadnud isegi inimeste tervise.

Näiteks muutus autode ohutust kontrollivate naismannekeenide kasutamine USA-s kohustuslikuks alles 2011. aastal. "Turvapatjade loomise kallal töötavad insenerid olid peamiselt mehed. Seetõttu tegid nad katseid eeskätt meesnukkudega. Naised ja lapsed jäeti välja ja nad said sagedamini viga," nentis Roberts. Teine ilmekas näide on kõnetuvastussüsteem OnStar. Programmi treeniti vaid meeshäältega. Selle lõpptulemusel sai abilist kasutada sisuliselt ainult pool elanikkonnast.

Loomulike rahvastikuprotsesside tõttu tõotab vajadus vaatenurkade paljususe järgi muutuda lähitulevikus üha tugevamaks. Euroopa päritolu inimeste osakaal rahvastikust on mitmetes lääneriikides langemas. Eestit ehk rohkem puudutava ilminguna kasvab jõudsalt vanemaealiste arv. "Kui sul on tooted, mille on loonud 20. aastates valged mehed, jääb nendes empaatiast puudu. Kõiki vanemaealiste tegelikke vajadusi ei suudeta tabada," leidis hiljuti Vox Mediale antud intervjuus USA filantroop Melinda Gates.

Teadusuuringute kohaselt on naiste võime teiste emotsioone mõista ja nendega suhestuda meeste omast bioloogilistel või kultuurilistel põhjustel tõesti veidi parem. Kuid küsimus pole ainult klassikalistes stereotüüpides. Inimeste käitumine, vajadused ja eripärad erinevad terve elukaare ulatuses. Juba ainuüksi vähese kokkupuute tõttu ei pruugi arendajad ja insenerid hoomata täiel määral teistesse demograafilistesse rühmadesse kuuluvate inimeste vajadusi.

Oskustööliste nappuse valguses tuleb välja teine põhjus töötajaskonna mitmekülgsuse ja sotsiaalse sidususe kasvatamiseks. Osa talendist läheb kaduma. Töökohti ei täideta alati selleks kõige sobivamate kandidaatidega. "Kui tööandja keeldub ebaolulistel põhjustel tööle võtmast muidu heade oskustega vähemusrühmade liikmeid, väheneb sellest mõlema heaolu. Majandus kaotab tootlikkuse vähenemise arvelt tervikuna," viitas Roberto Foa, sotsiaalse sidususe majanduslikku mõju uurinud Melbourne'i ülikooli poliitikateaduste lektor.

Samas nentis ta, et diskrimineerimisest tingitud majanduskahju lahtrisse ühe konkreetse numbri kirjutamine on raske. Sellega seonduv määramatus on suur ja sõltub kasutatavast mudelist. Autorid on siiski tavaliselt ühel nõul, et kahju on "oluline". Mõne aasta eest ilmunud töös leidis Fao, et kõrgema sotsiaalse sidususega riikide sisemajanduse kogutoodang on teistest kõrgem.

Tõsi, selle põhjused ulatuvad töökohast kaugemale. Näiteks on sotsiaalselt sidusamates riikides inimeste vaheline majanduslik koostöö üldiselt ladusam. Seal puhkeb oluliselt harvem kodusõdu jne. Eesti paigutus 2012. aastal ilmunud Foa analüüsis keskmike hulka.

Iduettevõtted kui suunanäitajad
Viimasel viiel ja eriti kolmel aastal on toimunud aga IT-valdkonnas märkimisväärsed muutused, leidis Annika Ljaš, möödunud aastal USA küberturvaettevõtte InterTrust ostetud eestlaste suurandmete ja asjade internetiga tegeleva idufirma Planet OS turundusjuht. "Eesti ettevõtted toovad kaugelt inimesi, kolivad kaugele ja teevad ka seal värbamist. Selle taga on suuresti viimase aja edulood nagu TransferWise ja nüüd ka Taxify," laiendas Ljaš. Võrdlusena pole Räniorus olnud inimeste etnilise tausta alusel erisuste tegemine eriliseks probleemiks juba aastaid.

Naiste talendi ära kasutamisega on sealmail raskem lugu. 1980. aastatel moodustasid naised USA-s arvutiteaduste vallas kõrghariduse saanutest 37 protsenti. Tänaseks on langenud nende osakaal 18 protsendini. Languse põhjuse osas pole jõudnud nähtust uurinud teadlased veel üksmeelele. Tegu on aga ennast võimendava protsessiga. Mida vähem naisi sektoris töötab, seda vähem tõenäoliselt neid sinna juurde tuleb. See on hakanud tekitama lisapingeid ettevõtlusmaailmas ja ühiskonnas tervikuna.

"Räniorus püütakse läheneda sellele natukene kunstlikult. Värbamisele pandud ootused on aetud juba liiga kõrgeks. Oodatakse, et iduettevõte peab palkama nüüd nii palju naisi ja hiinlasi. See on teinud ettevõtjate elu raskeks ja jätnud mitmekülgsuse algse mõtte tahaplaanile. Eesti on praegu tervemas kohas. Meil on võimalus vältida asjade valesti tegemist ja kvootide peale minemist," lisas Ljaš. Teisisõnu, toimuvad muutused peaksid olema loomulikud ja eestlaslikult tasakaalukalt.

Räniorus töökoha saamisel on lisaks lihtsalt parim olemisele olulisel kohal ka tuttavate soovitused. "Mehed on tihti nahaalsemad ja julgemad soovitusi küsima. Nad paluvad, et keegi neid nii-öelda esile tooks ja neil on seetõttu rohkem võimalusi," oletas Annika Ljaš.

"Küsimus pole selles, mida Eesti (riigina) USA-lt õppida saab. Tehnoloogiaettevõtetel on rääkida mitmeid lugusid sellest, mis mitmekesisuse ja kaasamise suurendamisel töötab ja mis mitte," leidis Christine Roberts. Hästi ja ennast tõestanud lahendusi tuleb rakendada laiemal skaalal.

Macho-efekti puudujäägid
Häid näiteid leiab ja avalikkust sektorist. Selle ühe näitena tõi asejuht välja kosmosevõidujooksus olulist rolli mänginud Californias asuva Harvey Muddi ülikooli. Arvutiteaduse teaduskonna liikmetest moodustavad naised tänaseks 40 protsenti. Viimasel kümnendil toimunud nihet tõukas tagant macho-efekti mõju vähendamine. Naissoost õpilastele sõbralikuma õpikeskkonna loomiseks paluti edukamatel õpilastel lasta näiteks oma kursusekaaslastel rohkem rääkida, kõrgemal tasemel toimuvad vestlused õppejõududega jätta aga tunniväliseks ajaks.

Töökohal algab macho-efekti mõju vähendamine uue töötaja valimisest. "Peame vaatama täiesti teise nurga alt definitsiooni sellest, kes on parimatest parim. Asi ei ole ainult talendis, vaid selles, kes lisab oma rollis kõige rohkem väärtust. Just see on täidetava töökoha jaoks parim inimene. See ei ole ilmtingimata see, kes sai ülikoolist parimaid hindeid või kellel on kõige pikem tööstaaž," laiendas Roberts. Värbama peaks küll andekaid töötajaid, kuid nad ei pruugi olla seda klassikaliste näitajate alusel.

Roberts lisas, et klassikalises töökeskkonnas on eelis lärmakamatel ja võistluslikuma iseloomuga inimestel. Eriti hinnatakse ekstravertsust juhtide puhul. Kuid selle tõttu hakkavad taas mitmekülgse pakutavad hüved kahanema. Sellele eriliselt tähelepanu pööramata jäävad introvertsemate isikuomadustega inimeste ideed kuulmata.

Sõltuvalt ettevõtte üldisest kultuurist peegeldub see majandustulemustes. Ühe hiljuti ilmunud töö kohaselt on kaasava juhtimisega firmade kasum kuuendiku võrra suurem, kui neid juhib introvert. Proaktiivset juhtimisstiili mitte rakendavate ettevõtete puhul andis samaväärse eelise ekstravertsemate isikuomadustega juht.

Teisalt mängib turvalise ja mugava keskkonna loomine võtmerolli naiste ja vähemusrühmade IT-sektorisse meelitamisel. "Peame olema ise avatumad, et vältida vaikset kannatamist. Looma keskkonna, kus sinu häält kuuldakse ja sellele reageeritakse. Mida rohkem me sellest räägime, seda rohkem probleeme välja tuleb ja paremad on võimalused nende lahendamiseks," leidis Liisa Jõgi, Twilio Euroopa arendusüksuste personalijuht. Selles osas on #MeToo liikumine aidanud tema hinnangul muuta tehnoloogiasektoris õhku lahedamaks.

Eeskuju ja stereotüübid
Teiseks oluliseks sambaks mitmekesisuse kasvatamisel on stereotüüpide murdmine. "Me näeme, et juba väga varajases noorusest luuakse kognitiivseid seoseid. Ühte või teist sugu seostatakse kindlate tööde ja võimalustega. USA-s on kasvanud naisarstide ja -advokaatide arv osaliselt seeõttu, et nad näevad neid televiisorist," märkis Christine Roberts. Täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika vallas tegutsevate naiste kujutamine on popkultuuris endiselt pigem harv nähtus.

Eestis moodustavad naised LTT-eriala lõpetanutest ligikaudu neljandiku. Hiljuti ilmunud uuringu kohaselt võiks tütarlaste PISA tulemusi ja nende õppimiseelistusi vaadates küündida nende osakaal aga enam kui 35 protsendini. "Eestis on küllaltki palju neid tütarlapsi, kes on LTT-erialadel ja matemaatikas tugevad ning on neist huvitatud," märkis Gijsbert Stoet, Leeds Becketti ülikooli psühholoogiaprofessor.

Pole ühest selgitust, miks tütarlapsed sellistel erialadel siiski õppima ei asu. Osaliselt võib selle kanda tõenäoliselt stereotüüpidele ja eeskujude puudumisele. Siin on midagi ära teha igaühel. "Eeskuju näitamine ei tähenda ainult lavale ronimist ja kõnede pidamist, vaid ka lihtsat elamist, väärtuste tutvustamist ja teiste toetamist," lisas Liisa Jõgi. Seejuures ei pea naisi inspireerima ainult teised naised.

Annika Ljaš tõdes, et Eestis ei lange idu- ja IT-ettevõtete kuvand tihti reaalsusega kokku. "IT ja start-up'id ei tähenda juba ammu keldris koodi kirjutavaid kurje antisotsiaalseid mehi. See ei olnud seda tegelikult ka siis, kui esimest korda patsiga meestega koos töötasin. Keskkond on toetav ja äge. Kui enam ei meeldi, on sul alati võimalus liikuda," laiendas turundusjuht. Müütide murdmiseks tuleks tema sõnul rääkida IT-st läbi selles juba töötavate inimeste ja praktiliste näidete. Teadlikkuse tõstmist võiks teha kogu aeg ja väga palju, kuid mitte läbi vastandamise.

Rohkem kui IT
IT-sektoris töötamine ei tähenda tema sõnul ainult tegevjuhi rolli täitmist või ühe või teise programmi arendamist. "Kui näitame Eestis aasta ettevõtjatena Markust ja Martinit Taxifyst, siis tekib väga vähestel naistel tunne, et see on nende ala. Kuid kui ettevõtte sisse vaadata, on seal nii palju kohti, kuhu nad võiksid ja saaksid oma kire ja empaatiavõimega panustada. Asju, mida mehed väga ei oskagi teha," lisas Ljaš. Mitmed tavamajandust iseloomustavad tööpostid on olemas ka tehnoloogiasektoris ja iduettevõtetes.

Oma roll võiks olla siinkohal karjääri- ja töövarjupäevadel. Tõsi, ühekordsest kogemusest jääb tihti väheseks. "Kontrast kooli ja töö vahel on liiga suur, et ühest tunnist või päevast töö olemuse mõistmiseks piisaks. Päris kodutööd noortele ette anda ei saa, aga tarvis oleks süsteemsemat lähenemist. Seejuures tuleks promoda lisaks mittetehniliste inimeste rolle," sõnas Ljaš.

Statistika põhjal saab väita, et mida põlvkond edasi, seda soosivamalt suhtuvad inimesed mitmekesisematesse ja kaasavamatesse kooslustesse. Suuremate muutuste toimumiseks ei pea ootama samas morbiidselt vanema põlvkonna surma. "Ühiskond on muutunud aeglaselt aegade algusest saadik. Iga järgmine põlvkond arvab, et on eelmisest targem. Kuid innovatsiooni soodustab inimeste eripalgelisus. Vanus on üks selle osa," leidis Jõgi.

Kõige selle juures ei tohiks samas unustada, et infotehnoloogia ja ettevõtlus on vaid üks võrrandi osa.

"Palju suurem probleem on kõigi teiste valdkondadega. Kui hakkame IT-sektorit selles osas ekstra ja elitaarselt muutma, siis jääb see kõigest muust kõrvale. Lõhe aina suureneb. Eesti riigis võiks rääkida üldiselt sellest, et naised on ägedad, teevad suuri asju põnevates rollides ja mitte ainult ettevõtte juhina. Nad saavad teha seda kõikjal, alates pangandusest ja masintööstuse ettevõtetest lõpetades tõesti puidutööstusega," leidis Ljaš