Haridus- ja teadusministeeriumi sõnul osalesid 2015. aastal tehtud PISA-testis pooled kõigist tollal Eesti 15-aastastest noortest ehk 5587 noort. Kahe aasta taguses hindamises mõõdeti esmakordselt meeskondlikku probleemilahendusoskust.

Nüüd avaldatud tulemustest nähtub, et Eesti põhikooli õpilaste oskused on maailma parimate seas ning 535 punktiga Euroopa absoluutses tipus. Meile järgneb teisel kohal Soome 534 punktiga. 

Meeskondlikku probleemilahendusoskust defineeritakse kui õpilase võimet olla tõhusalt kaasatud protsessi, mille käigus kaks või enam meeskonnaliiget üritavad lahendada probleemi, näidates probleemi lahendamiseks üles pingutust ja üksteise mõistmist ning ühendades oma teadmised, oskused ja jõupingutused, et lahenduseni jõuda.

Maailmas jagasime 5. kuni 6. kohta Kanada õpilastega ning Eesti õpilastest eespool olid Aasia riigid Singapur (561 punkti), Jaapan (552 punkti), Hongkong (541 punkti) ja Korea (538 punkti). Seejuures on Eesti kuni 15-aastaste noorte seas katsete tippsooritajate osakaal meeskondliku probleemiülesannete lahendamisel on suurem kui OECD riikides keskmiselt. Ühtlasi on Eestis madal väga nõrku oskusi näidanud õpilaste osakaal.

Eesti õpilased oskavad kaaslastega arvestada

Eesti õpilased paistavad silma, kuna nad arvestavad meeskonnas töötades teiste huvidega. Seejuures õpilased, kellel on kõrgemad õpitulemused, saavad ka kaasõpilastega paremini läbi. “Nad tajuvad kaasõpilaste poolset kiusamist ja õpetajapoolset ebaõiglast käitumist vähem, õpetaja tuge rohkem ning oma vanematega vestlevad nad peale kooli rohkem,” selgitatakse ministeeriumi raportis.

Õpetajapoolset ebaõiglust vähem tajunud õpilaste probleemilahendusoskused olid samuti paremad. Kehvemad oskused olid õpilastel, kes kasutasid koolis rohkem IKT vahendeid ja ka neil õpilastel, kes tegelesid enne või pärast kooli aktiivselt spordiga.

Kuigi võrreldes teiste OECD riikidega sõltub Eestis õpilaste meeskondlik probleemilahendusoskus vähe noore sotsiaalmajanduslikust taustast ja elupaigast, küll aga soost ja kooli õppekeelest. Nii oli poiste ja tüdrukute meeskondliku probleemilahendusoskuste vahe suur  – 26 punkti. See oli peaaegu sama suur kui poiste ja tüdrukute lugemisoskuse erinevus, mille vahe oli 27 punkti.

Samas tüdrukute paremus lugemises ei seleta nende paremust meeskondlikus probleemilahendusoskuses. Huvitav on fakt, et 2012. aastal hinnatud individuaalne probleemilahendusoskus oli poistel kõrgem kui tüdrukutel.

Vahe eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste meeskondliku probleemilahendusoskuse vahel on 49 punkti, mida võib hinnata väga suureks. Seda vahe võib näha ka individuaalsete probleemilahendusoskuste näitajate puhul. Sestap leiab haridus- ja teadusministeerium, et vene õppekeelega koolidele ja sealsetele õpetajatele tuleb jätkuvalt tagada riiklik lisatugi, mis vähendab õpilaste sõltuvust haridusasutuse õppekeelest.

Ministeerium: heade tulemuste taga on koolide iseseisvus

Haridusministeeriumi hinnangul võib heade tulemuste üks võimalikke põhjusi olla õpetajatele ja koolijuhtidele antud autonoomia. See tähendab, et kuigi riiklikus õppekavas on kirjeldatud millised tulemused peab õpilane saavutama, on meetodid, millega eesmärgid saavutatakse, iga õpetaja ja koolipere enda otsustada.

Teisalt on tulemustest näha, et koostöise probleemilahenduse tulemused erinevad Eestis kooliti palju. Minimaalselt on kooli keskmine tulemus 378, ning kõige kõrgem tulemus 658. Ilmneb selge seaduspära: mida kõrgemad on kooli keskmised tulemused loodusteaduste, matemaatika ja lugemist mõõtvate saavutustesti lõikes, seda kõrgem on ka kooli keskmine tulemus koostöise probleemilahenduse testis.

PISA uuringus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Uuring toimub iga kolme aasta järel kõigis kolmes hindamisvaldkonnas. Uuringus mõõdetakse, kuidas 15-aastased õpilased rakendavad õpitut igapäevaelus, üldistavad ning seostavad teadmisi ja oskusi. Uuring ei keskendu teadmiste kontrollile, vaid õpitu rakendamisele.

Eesti osales uuringus neljandat korda: esmakordselt mõõdeti Eesti noorte teadmisi 2006. aastal, mil põhiliseks hindamisvaldkonnaks olid loodusteadused. 2009. aastal mõõdeti funktsionaalset lugemisoskust, 2012. aastal oli fookuses matemaatika, individuaalne probleemilahendusoskus, arvuti lugemis- ja matemaatika teadmised, finantskirjaoskus ja IKT oskused.

Uuringus osales 2015. aastal 72 riiki, sealhulgas kõik arenenud tööstusriigid. Probleemilahendustesti kohta on andmeid 51 riigi kohta. 78 protsenti õpilastest sooritas elektroonilise testi eesti ja 22 protsenti õpilastest vene keeles.