Raudselt tervislik

Üks maasikatega seotud müütidest on, et kui tarbida teda värskel kujul erinevatel andmetel kas 7 või 10 kg, siis on kogu aastane rauavaru organismis olemas. Tagli Pitsi sõnul see väide tõele ei vasta, ent suurepärane rauaallikas on maasikas tõesti. Sajas grammis leidub ligi pool milligrammi rauda. Meestel on seda tarvis päeva jooksul sisse süüa kümme grammi, naistel viisteist, et organism suudaks sealt kätte saada elutegevuseks vajalik üks gramm.

Raua imendumine toidust ongi üsna vaevaline protsess. Kõige lihtsamini kulgeb see Tagli Pitsi sõnul heemse loomse toidu söömisel. Taimedest ja teraviljadest on imendumine väiksem. Maasikas olev suur kogus C-vitamiini tuleb aga sellisel juhul appi ning võimaldab marjas leiduval raual paremini imenduda.

Pikaajalisi aastatesse ulatuvaid varusid aga Pitsi sõnul inimene sisse süüa ei saa, kuna organism ise reguleerib seda, mil määral ta erinevaid toitaineid kasutab. Kui kehas on väikesed rauavarud, siis ta suudab seda palju edukamalt toidust kätte saada kui juhul, mil rauatagavarad on korralikud. Sellisel juhul läheb on ka imendumine palju väiksem.

Maasika üledoos

Tagli Pitsi kinnitusel on kõikidest puu- ja köögiviljadest ning marjadest kehale kasu ning neid tuleks tarbida vähemalt pool kilo päevas. "Kui maasikad valmivad, siis pahatihti tulebki kogu see 500 grammi ainult neist. Tuleks leida kuldne kesktee, et ei unustataks ära köögiviljade söömist." paneb Pitsi südamele, ent julgustab samas ka ajutiselt maasikaid tavapärasest enam tarbima. "Kuna hooaeg on lühike, siis nautige seda!"

Kõige vähem kaloreid annavad köögiviljad, seejärel tulevad marjad ning kõige enam saab energiat puuviljadest. Kaloriterohkuse saladus peitub viljade suhkruis. Pitsi sõnul leidub ka maasikais erinevaid suhkruid: "Need ei ole halvad, organism vajab neid." Maasikad on ka suurepärane kiudainete allikas ning need toetavad seedimist ja mikrofloorat.

Suurimad ohud

On inimesi, kes maasikaid enne söömist ei pese. Tagli Pitsi sõnul on sellise käitumise peamiseks ohumomendiks otsene saastatus juhul, kui korjaja näiteks köhis marjade peale või käis WC-s ega pesnud käsi korralikult. Maasikale peale vaadates ei või kindel olla, mil määral ta sääraseid ohuallikaid kannab.

Küll aga on marja liivane krõmpsumine või vaatlusel nähtav mullatükk ohtlik, kuna selliste vägagi looduslike elementidega võib kaasa tuua teisi looduslikke elemente, nagu näiteks paeluss või mõni muu parasiit, seedekulgla haigustest ja viirustest rääkimata.

Ei maksa unustada ka võimalikke taimemürke, mida Pitsi sõnul küll siiski tavapärase pesemisega õrnalt marjalt maha saada üldjuhul ei õnnestugi. Seetõttu on oluline tarbida kindla päritoluga maasikaid, mille puhul on teada, kas nad vastavad sätestatud tingimustele taimekaitsevahendite kasutamise osas.