Selle aasta alguses kaitses Lisanna Lajal Tartu Ülikoolis kirjanduse ja teatriteaduste osakonnas bakalaureusetööd, kus võrdles omavahel räpptekste ja rahvalaule. Lajal ütles Raadio 2 saates "Pulss", et räpp on tema sõnul kindlasti kirjandus ja räpparid võivad olla väga oskuslikud kunstnikud. "Räpp on tihe poeetiline keel, see on aktuaalne, see kõnetab inimesi," lausus ta.

Mõte võrrelda räpptekste ja rahvalaule tekkis Lajalil rääkides juhendaja Arne Merilaiuga. Nad panid tähele, et räpis esineb rõhulibistust. Näiteks Toe Tagi laulus "Pankrot" on järgmised sõnad: "Me pappi ei saagi, a kas on vajagi". Laulu kuulates ei ütle aga räpparid vajagi, vaid vajaagi. Ehk siis rõhk on justkui vales kohas ja seda nägi Lajal lugusid analüüsides mitme loo puhul.

Lugude analüüsimiseks pidi Lajal lugusid ka kuulama, sest vältevaheldused tulevad välja ainult esituses. "Mõned riimid on sellised, et tajud, et seal on midagi, aga kui räppar ütleb selle välja, siis toob ta selle riimina esile," ütles ta.

"Räpis ei ole ka väga palju meetrilist korrapärast luulet. Seega tekkis küsimus, kas rõhulibistus on valdavalt räpile omane või tuleb see kuidagi rahvalaulust," selgitas ta.

Seega võttis Lajal portsu laule ja vaatas, kus on rõhulibistust ja kus mitte. "Jõudsin järeldusele, et räpis ei ole rõhulibistus valdav. Küll aga on kindlad räpparid, kes seda kasutavad, näiteks Genka, aga ka Suure Papa loos "Jooksen vihmas"," rääkis ta.

Lajal vaatas räpptekstides stroofikat, meetrikat ja riimi. Riimide puhul märkas ta palju lõppriime, küll aga varieeriti neid vahel ja pandi hoopis ridade keskele või algusesse. Näiteks Benakanistri loos "Valge jänes" olid riimid ridade alguses, mis oli Lajali sõnul hoopis uutmoodi lähenemine.

Kõigis Lajali analüüsitud räpitekstides oli kasutatud lausriimi. "See on võte räpis, kus võetakse üks sõna ja siis hakatakse tuletama riime, et tuleks võimalikult pikk riim," selgitas ta. 

Lajal märkas ka, et räpis kasutatakse vahel rahvalaulu elemente ja konkreetseid tekste. Näiteks juba nimetatud Benakanistri lugu "Valge jänes" kasutas samanimelist uuemat rahvalaulu.

Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemad on regilaulud, mis on põhiliselt algriimilised ja kus esineb rõhulibistust. Uuemates rahvalauludes esineb lõppriimi ja seal on Lajali sõnul vabam värsisüsteem.

Tema analüüs näitas, et räpil on uuema rahvalauluga sarnane lõppriim ja refrään, mida regilauludes nii palju ei ole. Räpplaul ja regilaul sarnanevad selle poolest, et esineb rõhulibistust ja esineb vältelist korrapära.

"Võib tunduda, et räpp on lihtsalt vaba sõnavool, mis läheb vahepeal rütmi, aga tegelikult on kõik enamasti süsteemis ja toimib täiesti korrapäraselt," sõnas Lajal.

Noortel räpparitel soovitab ta kasutada inversiooni, sest see on veidi moest läinud. "Ütlen mina teisipidi kui tavaliselt – see on inversioon. Kui muuta sõnade järjekorda nii, et see on veidi ebamugav, siis tekib dissonants, et mis siin toimub," lausus ta.

Tavaline on Lajali sõnul see, et tekstis pannakse üks riim toimima. "Aga miks mitte proovida riimideta räppi? Äkki see toimiks, kui on lahe rütm," mõtiskles ta.