Tartu Ülikooli maailmakirjanduse kaasprofessor ja Tallinna Ülikooli kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman rääkis, et ühismeedia, iseäranis Instagrami luulele kohtab peamiselt kolme vaatenurka. Esimese järgi see ei olegi päris luule, teine, vähemlevinud seisukoht leiab, et see päästab luule kirjandusliigina, ning kolmanda järgi pole tegu küll päris luulega, ent juhatab võimalikke huvilisi selle juurde.

Üheks maailma kuulsaimaks instaluuletajaks võib pidada 29-aastast India pärituolu Kanada kirjanikku Rupi Kauri, kelle kontol on 4,5 miljonit jälgijat. Eestis on menukaim instaluuletaja kahtlemata Lauri Räpp 24 tuhande jälgijaga, mida võib pidada Eesti kontekstis samuti väga suureks luulehuviliste arvuks.

Kauri ja Räpi luule populaarsus rajaneb Lotmani sõnul pealtnäha eri alustel. Rupi Kaur alustas sotsiaalmeedias avaldamist n-ö tüdrukuluulega platvormil Tumblr. Tema esimene Instagrami postitus kujutas aga voodis lamavat neidu, menstruatsiooniveri pükstel paistmas.

"Tegu oli kohe võimsa soolise avaldusega, mis häiris paljusid. Naiseks olemise kõrval on Kauri puhul oluline võõra teema, migratsioon ja elu ühes kultuuris teisena. Seega on tema luule sageli ühtlasi poliitiline seisukohavõtt," rääkis Lotman.

Seevastu Lauri Räpp, kes on turundusmagister, postitab ajatumaid seisundeid ja romantilisi tundeid, mida tihti saadab melanhoolne noot. Palju on ka nii-öelda eneseabiluulet. "Lauri Räpi puhul näeme erinevalt Rupi Kaurist konfliktide vältimist. Tema luules puudub iroonia, teravus ja huumor, ta luuletab universaalsetest tunnetest. Ta püüab puudutada kõiki, riivamata kedagi. See muidugi ei õnnestu, Leo Luksi ta juba riivas," rääkis Lotman.

Nimelt kirjutas filosoof Leo Luks hiljutises Loomingus, et Lauri Räpi luule kuulub samavõrra luule hulka nagu Igor Mangi horoskoobid proosasse. Lotman sellega ei nõustu. "See ei pruugi meeldida, aga see on kahtlemata luule. Vastupidi väitjad tahavad tegelikult öelda, et see on halb luule," sõnas ta. Teadlasena ei huvita teda aga hinnangute andmine, vaid luule nähtusena koos kõigi äärealade, alaliikide ja ka veidrustega.

Lotman rääkis, et teda huvitab luule juures enim, kuidas see on tehtud, milliseid vahendeid luuletaja kasutas, milline on tema hääl ja missugused tähendusmehhanismid seal peituvad. Samuti kuidas see paigutub laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku konteksti. "Kõige igavam on minu jaoks küsimus, kas see on hea või halb luuletus," sõnas ta.

Rupi Kauri ja Lauri Räpi puhul on aga ühine see, et nende luule mõistmiseks ei pea Lotmani sõnul olema luulesõber ega tule tunda luuleajalugu. Märt Väljataga on suundumusena välja toonud, et kirjanduslugu ei tajuta enam lineaarsena, kus üks kirjanik kasvab välja teisest, kirjandusloo laialipudenemiseks. Instaluules jagab autor oma tundeid, seisundeid ja ideid, millega lugeja suhestub. Seejuures pole kirjanduslikel kihistustel tähtsust. Lotman rääkis, et selle sõnum annab end enamasti kergelt kätte, valdavalt puudub kunstile omane ambivalents, kihilisus ning ka kujundid avanevad lugejale hõlpsalt.

Luuleraamatute müük suureneb

Kaasprofessori sõnul on uuringute järgi luuleraamatute müük Instagrami luule tekke järel terves läänemaailmas tõusnud. Ostetakse palju instaluulet, mille autor on hiljem avaldanud raamatuna.

Nüüd jõudis trend Lauri Räpi näol Eestisse, kelle "Lihtsate asjade tähtsust" on müüdud üle 8000 eksemplari. Rebekka Lotman rõhutab, et see on Eesti mõistes tohutu tiraaž isegi mitte luuleraamatu jaoks. "Tegu on kahtlemata ühe müüduma luuleraamatuga Eesti kirjanduses. Väärib tähelepanu, et sellega koos on tõusnud ka tunnustatud, professionaalsete luuletajate teoste müük. Nii et huvi luule vastu kasvab, kuid oletatavasti on muutumas ka luule lugemise viisid," rääkis ta.

Selle aasta algusest leiab Instagramist ka konto, mis keskendub Doris Kareva loomingule. Lotman usub, et see samm võib ka Kareva luuleraamatuid veelgi populaarsemaks muuta. "Instagramis leiab tema luule kindlasti uusi austajaid. Neid, kes raamatukogudest vanu luuleraamatuid üles ei otsi, aga näevad, et tema seisundiluule puudutab nende hingekeeli," sõnas ta.

Visuaalne külg mängib suurt rolli

Iga uue platvormi kasutuselevõtt mõjutab Lotmani sõnul paratamatult selles avaldatava teose tähendust ja mõju, ning kahtlemata teeb seda ka sotsiaalmeedia. Muutub poeetika, näiteks saab Instagramis avaldatud luuletuse puhul tähtsaks visuaalne külg ehk luuletuse kujundus.

Lotman juhtis tähelepanu, et eriti palju näeme Instagrami-luule puhul kujundust, millega jäljendatakse paberit ja kirjana kasutatakse trükimasinašrifti – Eesti instapoeetidest näiteks Lauri Räpp (@laurirapp) ja Gerda Laura Liiv (@gerdalaura). Näeme aga ka lausa paberile käsitsi kirjutatud ja pildistatud luuletusi (@t6nisvilu). Kaasprofessori sõnul kasutatakse neis ilmselt selleks, et lisada tekstile "päris" asja konnotatsioon. "Midagi, mis kuulub virtuaalse maailma eelsesse aega," ütles ta.

Peale selle on muutunud kommunikatiivne plaan. Luuletuse tähenduse juurde kuuluvad laigid ja kommentaarid, rolli mängib luuletuse jagaja isik, tema jälgijaskonna hulk ning kes sinna kuuluvad. Ehk need elemendid, mida võib nimetada paratekstuaalseteks suheteks. 

Samas lülitub traditsiooniline raamatuluule hoopis teistlaadi tähendusseostesse. Selle puhul on esil intertekstuaalsed ehk eri tekstide vahelised suhted: allusioonid, viited, tsitaadid. Lisaks kuulub luulekogus luuletus ühte laiemasse kontseptuaalsesse tervikusse, tähenduslik on tema positsioon raamatus, näiteks teose esimene ja viimane luuletus omavad tugevamat tähenduslikku laengut.

Vormilt kipuvad instaluuletused olema raamatus avaldatutest lühemad, ka värsiridade tasandil – sellegi tingib praktiline põhjus, tegu on eelkõige nutitelefoni jaoks mõeldud rakendusega, kus kiri peab olema pisikesel ekraanil nähtav.

Instagrami luule puhul loeb Lotmani hinnangul ka autori ja lugeja suhtlus. Ta rääkis, et uuringute järgi on see suhtlus oluline mitte ainult lugejatele, vaid ka autoritele, kes saavad vahetut tagasisidet. Kui raamatuluule puhul on autori ja lugeja vahel distants, siis sotsiaalmeedias on nad korraga ühes meediumis ja suhtlevad kui võrdne võrdsega. "Täielik demokraatia. Kõik saavad avaldada ja kõik saavad autoriga suhelda," ütles teadlane.

Kas instaluule kirjutamiseks on vaja annet? Et avaldada Instagramis tekste, millel on luule tunnused – olgu selleks vaid murtud värsiread – ei ole Lotmani sõnul seda vaja. "Aga annet ei ole vaja ka selleks, et avaldada luulet raamatuna. Arvestades, et Eestis ilmub aastas üle saja luulekogu, võib julgelt arvata, et igal aastal ilmub rohkem andetute kui andekate autorite luulekogusid," sõnas ta.

See kõik on aga tema sõnul meelevaldne, sest selget piiri ande ja andetuse vahele tõmmata ei saa. Samamoodi ei ole mõtet üldistada, et ühes meediumis esinevad tõelised poeedid ja teises amatöörid. "Instagramis tekivad küll teistsugused tähendussuhted, aga see ei tähenda, et näiteks Tõnis Vilu looming seal ilmudes väärtust kaotaks, võrreldes luuletustega, mida ta raamatus avaldab," lisas Lotman.