Tervise Arengu Instituudi teadusdirektor Kaire Innos rääkis Raadio 2 saates "Pulss", et kui 2013. aastal registreeriti 443 alkoholisurma, siis 2021. aastal 595. Ühe põhjusena tõi Innos välja, et alkohol on pärast 2019. aasta aktsiisilangetust inimestele oluliselt kättesaadavam. "Paraku alkoholi puhul me näeme trendi, et mida kättesaadavam see on, seda suurem on alkoholist tingitud suremus," lausus ta.

Innos rääkis, et alkoholisurmasid on vaadatud ka pikema perioodi jooksul. Sellest joonistub välja, et majanduslangus mõjutab alkoholitarbimist oluliselt. "Enne 2008. aasta majanduskriisi elasid inimesed järjest paremini ja alkoholgi muutus üha kättesaadavamaks. Sellega paralleelselt suurenes ka alkoholist tingitud suremus. Kui tuli majanduskriis, siis inimestel ei olnud enam raha ja alkoholisuremus langes märkimisväärselt," rääkis Innos.

Teadusdirektor tõi välja, et alates 2019. aastast ei ole alkoholiaktsiisi Eestis muudetud. Küll aga on samal ajal kasvanud inimeste sissetulekud. See on tema sõnul kindlasti üks põhjus, miks Eestis on viimastel aastatel olnud pea 700 alkoholisurma. Viimati oli Eestis selline tase 2008. aastal.

Tõus on Innose sõnul märgatav ja selles mängis tõenäoliselt rolli koroonapandeemia. "Paraku otsivad inimesed alkoholist abi oma probleemidele. Mõjutab aga ka alkoholi hind," ütles ta. Innose sõnul on Eestis praegu alkohol väga taskukohane. "Kättesaadavust tuleks vähendada, aga seda mitte rahanduspoliitilise meetmena, et kuidas raha riigieelarvesse juurde tuua, vaid pigem tervisepoliitilise meetmena selleks, et vähendada kättesaadavust," sõnas ta.

Positiivse poole pealt on veidike vähenenud noorte alkoholi tarvitamine. Kui 11–15-aastastest noortest on purjus olnud kümme protsenti, siis 20 aastat tagasi oli see näitaja 23 protsenti.

Pikas plaanis on aga Eesti inimesed Innose sõnul tervemad. Vähenenud on suremus südame-veresoonkonnahaigustesse, samuti suitsetamisega seotud haigustesse, näiteks kopsu- või kõrivähki. Samal ajal sagenevad haigused, mis on seotud istuva elustiili ja toitumisega. Need kergitavad üheskoos inimeste kehakaalu ning on terviserisk. "Hoolimata sellest, et oodatav eluiga on kasvanud, siis tervena elatud aastad ehk siis need eluaastad, mille jooksul inimene ei koge üldse mingeid tervisest tingituid piiranguid, ei ole väga palju kasvanud," lausus ta.

Jätkuvalt jäävad mehed erinevate tervisenäitajate poolest naistele alla. "Huvitav, et mehed on naistega võrreldes oluliselt rohkem haavatavad erinevatele ühiskondlikele kriisidele, näiteks koroonapandeemiale. See mõjutas mehi rohkem: koroonasuremus oli meeste hulgas suurem, aga ka koroonaga kaasuvad haigused," lausus ta.

Suur probleem on ka ülekaalulisus, mis järjest süveneb ja algab juba lapseeas. "Me näeme, et juba esimese klassi laste hulgas on liiga palju ülekaalulisi lapsi," ütles Innos. Võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga liiguvad lapsed tema sõnul oluliselt vähem.

Innose sõnul on see teema, mis vajab süstemaatilist lähenemist loomaks lastele lahendusi, et nad saaksid liikuda. On see siis kooliprogrammis või väljaspool kooli huviharidust. "Kindlasti algab palju kodust, et tekiksid liikumisharjumused, aga oluline on ka keskkonnapool. Et lastel oleks võimalus pärast kooli kasutada spordirajatisi ja käia seal palli mängimas," ütles ta.

Kuigi Innose sõnul on inimesel suur vastutus oma tervisekäitumise osas, siis suur roll on ka keskkonnal ja kas inimesel on üldse võimalik tervislikult käituda. "Kui räägime toidust, siis kas see toit, mida me poest ostame, on tervislik. Siin saavad ka toidutootjad oma panuse anda mõeldes, kas need ained, mida nad toidu sisse panevad on tervislikud. Äkki saab lisada vähem suhkrut?," arutles Innos.