Selle asemel kõnelevad uuringu tulemused eeskätt inimsuhetest: autorite sõnul võib lähisuhe mõjutada inimese tervist väga mitmel tasandil. Varem on küll uuritud alkoholi tarbimise harjumuste mõju paarisuhtele, kuid samavõrd selge polnud seni partnerite üksi või üheskoos joodud jookide laiem tervisemõju, vahendab ScienceAlert.

Töö esimese autori ja psühholoogi Kira Birditti sõnul oli uuringu mõte saada paremat aimdust paaride alkoholitarvitamisest ja selle mõjust nende oodatavale elueale. Küsimuse uurimiseks kasutas ta koos kolleegidega Michigani Ülikooli tervise- ja pensioniuuringu andmeid. 

Erinevus ajab tülli

Joomispartnerluse mõiste ilmus teaduskirjandusse esimest korda 1998. aastal. See viitab, et abielupaaride joomisharjumused võivad mõjutada nende suhet. Mõju võib olla eriti tugev juhul, kui üks partner joob teisest rohkem. Sellist olukorda seostatakse suurema murekoorma ja sagedasemate tülidega.

Kira Birditt ja kolleegid kirjutavad, et enamik varasemaid uuringuid on keskendunud noorematele paaridele ja juhtumitele, kus üks partner joob alkoholi teisest oluliselt rohkem. Nendest töödest on teada, et erinevad joomisharjumused seostuvad väiksema rahuloluga abielus, ründavama sõnakasutusega ja suurema võimalusega abielu lahutada. Seevastu sarnased harjumused võivad kas paari hoopis liita või pole neil suhtele olulist mõju.

Nüüd vaatas Birditti töörühm läbi 9312 inimese andmed. Uuritavad moodustasid 4656 erinevast soost inimeste paari, kes olid abielus või elasid ametliku liiduta koos. Kõik uuritavad olid enam kui 50-aastased ning täitnud vähemalt kolm korda ära tervise- ja pensioniuuringu küsitluse.

Töörühma huvitasid nende vanemaealiste paaride juures pigem joomisharjumused, kuivõrd see, mis tüüpi alkoholi keegi jõi. Kui uuritavad olid vastanud, et tarvitasid viimase kolme kuu jooksul alkoholi, paluti neil ära märkida ka ühes nädalas tarbitud keskmine kogus.

Birditti sõnul selgus uurijate üllatuseks, et need partnerid, kes olid mõlemad viimase kolme kuu jooksul alkoholi joonud, elasid teistest paaridest kauem. Eluea poolest jäid võrdselt tarvitajatest maha nii paarid, kes polnud kolme kuu jooksul joonud, kui ka paarid, kus üks partner jõi, kuid teine mitte. Samuti selgus, et mõlema partneri vähene või mõõdukas alkoholitarbimine seostus pikema elueaga, kui mittetarbijatel või ohtralt tarbivatel paaridel.

Vastuseta küsimused

Miks just partnerite ühine alkoholitarvitamine seostub suurema tõenäosusega kauem elada, pole veel selge. Uuringus võtsid autorid muu seas arvesse iga inimese kroonilisi haigusi, näiteks südamehaigusi ja diabeeti. Töörühm soovib edasistes uuringutes partnerite joomisharjumuste mõju paarisuhtele lähemalt uurida.

Leid rõhutab nende sõnul, et partnerid võivad teineteise heaolu mõjutada väga mitmel moel. Partnerite sarnane alkoholitarbimine võib anda tunnistust, kuivõrd sarnane on nende elustiil, lähedustunne ja rahulolu suhtega üldisemalt. Kira Birditti sõnul on ka tema enda varasematest uuringutest teada, et alkoholi koos joovate paaride suhte kvaliteet võib olla parem, kuna koos joomine suurendab intiimsust.

Uue töö juures peab siiski arvestama teatud piirangutega. Näiteks hõlmas uuringu valim üksnes heteroseksuaalseid suhteid kahe partneri vahel, ehkki ühiskonnas on erinevaid suhtevorme palju enam. Varasemast on nimelt teada, et alkohol mõjutab samasooliste ja erisooliste inimeste suhteid erinevalt. 

Eri tüüpi suhete kõrval vääriks autorite sõnul edaspidi lähemat vaatlust seegi, mis tüüpi alkoholi inimesed tarbivad. Birditti sõnul puudub pelga statistika ümbert praegu ka suur osa konteksti: milline on paaride igapäevaelu, kas nad joovad koos ja mida nad joomise ajal teevad.

Töörühma sõnul võimaldab partnerite vastastikkuse tervisemõju mõistmine luua paremaid tervishoiumeetmeid vanemapoolsetele täiskasvanutele. Tulevased sekkumised peaksid arvestama nii mõlema partneri joomissageduse kui ka tarvitatud kogustega.

Uuring ilmus ajakirjas The Gerontologist.