Raadio 2 saates "Pulss" võeti luubi alla noorte valimisaktiivsus ja erakondade lubadused neile. Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi nooremteadur Joonatan Nõgisto sõnul on arusaadav, et praeguste valimiste põhiteemad on julgeolek ja toimetulek, sest need puudutavad kõiki põlvkondi. Kuna aga vanemaid hääletajaid on valimistel rohkem, läheb suur aur näiteks pensionide ja lastetoetuste teemadele. "Eesti poliitika on keskealise inimese nägu," sõnas ta.

Nooremteadur nentis, et noored hääletavad vähem. See saadab aga tema sõnul poliitikutele signaali, et noorte teemadesse ei ole mõtet panustada, kui nad valimiskastini nagunii ei jõua. See omakorda tingib selle, et noori puudutavad teemad ei ole nii palju pildis, kui nad võiksid või peaksid olema.

Projekti "Valimiste noorekiht" vedav Delfi ajakirjanik Kaili Malts, suhtles viimaste kuude jooksul paljude noorte inimestega, et teada saada, mida nad poliitikast tegelikult ootavad. Ta tõdes, et sageli ei jõua info valimistest üldse noorte inforuumi.

Malts meenutas, et projekti alguses oli neil aimdus, mis teemad noori kõnetavad: võrdõiguslikkus, keskkond ja kõrgharidus. Laias laastus pidas see paika. Teda aga üllatas, et pea kõik noored, kellega suheldi, huvitusid ka regionaalpoliitikast.

"Ma usun, et noortel elab maal sugulasi. Nad näevad, kui ilus ja tore seal olla võib, aga nad ei näe ise võimalust oma täiskasvanuiga seal veeta, sest riik ei ole võimaldanud maal elamiseks samu võimalusi nagu linnas," ütles ta.

Nõgisto soovitas noortel heita pilk erakondade valimisprogrammidele, sest need annavad üldise aimduse, mis võiksid olla erakondade prioriteedid ja alusväärtused. Erakondade valimisprogramme lähemalt analüüsides on Nõgisto sõnul maininud noori kõik parteid. Küsimus on aga kui palju ja millest täpsemalt räägitakse. Tema jaoks oli huvitav tähelepanek, et praktiliselt kõigi erakondade jaoks on olulisel kohal vaimse tervise teemad, mida ka president oma aastapäeva kõnes rõhutas.

Malts viitas samas Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse esimehe Katariina Sofia Pätsile, kelle hinnangul oli programmides mainitud piinlikult vähe tudengite heaolu ja toimetulekut. Just kõrgharidus on aga noorte jaoks üks olulisemaid teemasid.

Joonatan Nõgisto sõnul on kõrgharidusteemade puhul parteid sel korral oma lubadustes selgemad kui eelmistel valimistel. Nii lubavad näiteks sotsiaaldemokraadid, et vajaduspõhine õppetoetus tõuseb vähemalt 500 euroni, Eesti 200 tõi aga välja täpsed numbrid õppelaenu osas. "Ehk siis konkreetsust on rohkem ja kuna see teema on peaaegu kõikides programmides, näitab see mingit konsensust, mis loodetavasti jõuab ka koalitsiooniläbirääkimistele," lausus ta.

Suur teema on lisaks tasuta versus tasuline kõrgharidus. Nooremteaduri sõnul on ainult Parempoolsed välja toonud, et Eestis võiks olla tasuline kõrgharidus. "Uus on aga see, et lubatakse tõsta kõrghariduse rahastamist 1,5 protsendini SKT-st. Sellel on noortele väga suur mõju, sest paneb paika, millise kvaliteediga haridust on võimalik saada. Praegu kipuvad ju õppejõud ülikoolist ära põgenema, sest palk on väga madal," ütles ta.

Kaili Malts rääkis isiklike kogemuste põhjal, et noorte jaoks on kõige olulisem tasuta õppekoht. "Kui saab toetusi tõsta, on tore, aga haridus võiks kindlasti tasuta olla," tõi ta välja.

Kuidas langetada tark valik?

Poliitikast kõneldes mainitakse sageli populismi. Joonatan Nõgisto ütles, et populism muutub ohtlikuks, kui on näha, et populistlikke võtteid kasutatakse rahva ja eliidi vastandamisel ja seda selleks, et õõnestada usku demokraatliku riigikorralduse vastu. "Selle tulemusi oleme maailmas näinud, viimati Brasiilias, enne seda Ameerika Ühendriikides," ütles ta.

Noortel soovitas Nõgisto säilitada kriitilise meele: kui pakutakse midagi välja, tasuks küsida, kust tuleb raha.  

Nõgisto märkis, et Eesti Noorteühenduste Liit on analüüsinud kõiki valimisprogramme ja neid hinnanud. "Seal on näha, millised erakonnad panevad kõige rohkem rõhku noorte teemadele," sõnas ta.

Kaili Malts soovitab täita erinevaid valijakompasse, sest sealt joonistub välja enda hoiak. Teiseks soovitab ta ette võtta kandidaadid ja erakonnad, keda valimiskompassid noorele pakuvad. Tema teeks neile teatava taustauuringu. "Kui kompass pakub erakonda, kellega põhimõtted võivad küll ühtida, aga guugeldades tuleb välja, et viimased aastad on see partei riigikogus täiesti lolli iba ajanud, siis see peaks tooma veidi maa peale tagasi ja panema mõtlema, kas tahan ka järgmised neli aastat seda näha," ütles ta. Malts rõhutas, et valimistel ei tasu huupi valida, vaid natuke võiks ka taustatööd teha.

Joonatan Nõgisto soovitas uurida, keda sõbrad valivad. "Uuringud on näidanud, et sotsiaalne surve on väga tulemuslik, kui tahta noori hääletama saada," sõnas ta.

Malts lisas, et praegu on väga tore vaadata, kuidas Twitteris ja Instagramis on palju noori, kes valivad ja tekitavad tunde, et see on lahe. "Nagu kõigega sotsiaalmeedias, kui miski on lahe ja trendikas, siis sellest tahetakse osa saada. Nii et ma loodan, et kõik lähevad valima," ütles ta.