Õpetajad võivad oodata palgatõusu

Eesti haridussüsteemi keskne probleem seisneb praegu õpetajate nappuses. Nii lubavad pea kõik erakonnad uute õpetajate pealekasvu soodustamiseks selgesõnaliselt palgatõusu. Lisaks nende toimetuleku parandamisele aitaks see elukutset rohkem väärtustada.

Nii lubab Reformierakond riigi keskmisest palgast viiendiku võrra suurema palka, Isamaa ja sotsiaaldemokraadid tahaks kehtestada alammääraks vastavalt 125 ja 130 protsenti ja Eesti 200 lubab 3000 eurot heale õpetajale. Praegu moodustab õpetajate palk riigi keskmisest umbes 112 protsenti.

Ehkki Keskerakonna-EKRE-Isamaa koalitsiooni kuulunud poliitikutele heideti debatis ette, et nood 2020. aastal õpetajate palku ei tõusnud, võib oodata palgalisa ka kahelt esimeselt Keskerakond tahaks kergitada õpetajate keskmise palga 3000 euroni, mil EKRE vaade on mõnevõrra mitmekihilisem.

"EKRE ei tahaks õpetaja palga fikseerimist, vaid meie plaan on 1,2-kordne palk, kuid see oleks seotud elatustaseme indeksiga, vastavalt inflatsioonile," sõnas Loone Ots (EKRE). Sõltuvalt inflatsioonimäärast võiks vaadata seda üle isegi iga kuu.

"Ettenähtav stabiilne palgatõus on teatud vundament, mille peale on ehitada teisi õpetajate väärtustamise klotsikesi. Kui palk on madal, võid muuta töökorraldust siia-sinna, aga kui Tallinnas saab sekretär samasugust palka kui magistrikraadiga õpetaja, siis see ei ole adekvaatne," sõnas Jevgeni Ossinovski (SDE). Kuna 120 protsendile keskmisest palgast ollakse juba lähedal, tuleks selleni tema sõnul jõuda järgmisel aastal ja sealt edasi seda vähemalt samal tasemel hoida.

Andres Kaarmann (Parempoolsed) viitas samas, et õpetajate kiire palgakasv on muutnud juba praegu omavalitsuste olukorda raskemaks. Võrreldavat palka tahavad ka lasteaiaõpetajad ja kultuuritöötajad. Pikas vaates võiks sõltuda palk aga õpetaja staažist. "See peaks olema noore inimese perspektiiv, et ta ei lähe mitte suure hurraaga kooli kõrge palga peale, vaid kümme aastat arenedes tõuseb tema palk etteaimatavas plaanis," viitas Kaarmann.

Samal ajal nentisid pea kõik, et ainult kõrgema palgaga Eesti õpetajapõuda ei lahenda. "Täna meelitaksid noori rohkem õpetajaks keskkond ja töötingimused. Peame ühiskonnana haridust väärtustama," kinnitas Tõnis Mölder (Keskerakond). Kuigi riik on õpetajatellimust suurendanud, pole õpetajaamet noorte seas endiselt kuigi populaarne.

Liina Kersna (Reformierakond) jäi eriarvamusele. "Õpetajaõppesse on konkurss kasvanud, 2021/2022.a aastal tuli 500 avaldust rohkem. Meil on õpetajaõppes palju erialasid, mis on populaarsed," viitas endine haridusminister. Küll on tema sõnul probleem gümnaasiumi loodus ja reaalteaduste õpetajatega puudusega.

Lisaks tuleks mõelda koolijuhtide palkade tõstmisele, et parandada juhtimiskultuuri. Viimase puudujäägid on Kersna hinnangul oluline põhjus, miks mitmed alustavad õpetajad peagi koolist lahkuvad.

Õpetajate autonoomsus

Suuremaid maailmavaatelisi erinevusi tekitas erakondade vahel küsimus, kas või kui palju peaksid suunama poliitikud õppekavade sisu. Ehkki nende arendamisse peaksid andma sisendi teadlased, õpetajad ja eksperdid, võiks nõnda mõne erakonna arvates arvestama rohkem ühiskondlike ootustega.

"Mul on õigus kaasa rääkida. Eesti kultuur, rahvuse ja keele säilimine võiks olla õpetuse sisus rõhutatud senisest rohkem," sõnas Tõnis Lukas (Isamaa). Selle näidetena tõi ta palve lisada õppekavasse uuesti soovitusliku kirjanduse lisamise, ema-isa, naise-mehe mõistete taas sisse toomise ja ettepaneku teha kohustuslikuks riigikaitseõpetus. "Minu jaoks on üldiste väärtuste rõhutamine oluline," lisas Lukas.

EKRE lubab aga vähendada hariduses vasakliberaalset mõtteviisi. "Meie hariduse kontsept on praegu mehhanistlik ja biologistlik, keskendume saavutustasemetele, masinatest info otsimisele. Täiesti kõrvale jäänud on vaimsus. See on maha pudenenud. Kui meil puudub arusaam, mis on väärikas ja õige, võime haridusüsteemi muuta nii palju kui tahame, kuid me ei saa inimest, kes tunneb ühiskondlikke norme, " laiendas Loone Ots (EKRE) läbivat mõtet.

Isegi kui õpetajad tahaks tundides kasvõi eesti kirjandusele rohkem tähelepanu pöörata ja eesmärgid on olemas ka õppekavas, ei pruugi nad selleks tema sõnul praegu puhtfüüsiliselt aega leida.

Teise leeri jaoks töötaks taoline suurem poliitiline sekkumine vastu õpetajaameti väärtustamisele. "Eesti haridussüsteemi suurim tugevus on, et meie kool on vaba. Tsentraalset juhtimist on vähe ja jäänud vähemaks. Õpetajate autonoomia tagab hariduse kvaliteedi. See ei ole adekvaatne hariduse juhtimine, kui ministrid otsustavad," leidis Jevgeni Ossinovski (SDE). 

Liina Kersna (Reformierakond) viitas, et õppekavade kujundamiseks võetav aeg ületab valitsuste eluiga. "Oleks üliohtlik, kui hakkame poliitikutena minema kättpidi hariduse sisusse, nagu me ei peaks poliitikutena ütlema kaitseväele, millist relvasüsteemi osta. Meie hariduse eest vastutavad õpetajad ja see on ka õpetajate väärtustamise küsimus," viitas Kersna.

Samale rõhus Kristina Kallas (Eesti 200). Kui õpetaja suudab 35 tunniga edasi anda kõige olulisema ja vajaliku, on see märk tema professionaalsusest. Negatiivsete näidetena poliitikute sekkumise mõjust tõi ta Ungari ja Poola. "Poolas tuleneb hariduse kvaliteedi langus poliitikutest, kes läksid sisu kontrollima. Head õpetajad on hakanud koolist lahkuma," sõnas Kallas.

Andres Kaarmann (Parempoolsed) leidis aga, et Eesti kooliaasta on OECD riikide võrdluses üks lühemaid ja on samas tihedalt sisustatud. Probleemi lahendamiseks ta kooliaastat ei pikendaks, kuid midagi tuleks noorte vaimsele tervisele mõeldes ette võtta. "Meie õpilaste õpirõõm ja vaimne tervis on üks kehvemaid, õpetajad põlevad läbi," sõnas Kaarmann.

Kõrghariduse lisaraha toob erakondadeülese kokkuleppe?

Rektorite nõukogu hinnangul on kõrghariduse rahaline puudujääk praegu 100 miljonit aastas ehk 2200 eurot üliõpilase kohta. Sarnaselt õpetajate palgatõusule olid peaaegu kõik erakonnad nõus, et kõrghariduse rahastamist tuleb suurendada.

Parempoolsed paneks suurema vastutuse inimestele endile ja inimeste mõistlikuks omaosaluseks peaksid nad tegevuskuludest viiendikku. "Inimene ise teeb kõige targemaid otsuseid ja peaks võtma vastutuse oma tuleviku eest," sõnas Andres Kaarmann. Sellega peaks samas kaasnema õppetoetuste ja -laenude süsteem.

Õppelaenude süsteemi sooviks ringi vaadata ka Loone Ots (EKRE). "Anname tudengitele tasuta õppevõimaluse, kuid ta peab sööma, elama. Õppelaen on 3000 eurot, sellega saab elada neli kuud. [..,.] Selleks, et saaks õppele keskenduda, peaks õppelaenu järsult tõstma," sõnas Ots.

Ta lisas, et õppelaenu kardetakse. nii võiks selle tagasimaksmist alustada näiteks viis aastat hiljem, pool laenu kustutada ühe lapse saamisel ja täielikult kustutada kahe või enama lapse saamise järel.

Kõrghariduse laiemalt tasuliseks muutmist erakonnad üldiselt ei toetanud. "Esimene kõrgharidus peab jääma tasuta, sest ümberkaudsetes riikides on see tasuta. Me ei taha, et meie talendid läheksid kõik välismaale, kui üldise õppemaksu kehtestame," märkis Liina Kersna (Reformierakond). Küll võiks küsida tasu teise kõrghariduse omandajatelt.

Kristina Kallas (Eesti 200) nägi osalist lahendust rahamurede leevendamiseks teatud erialadel tasuliste õppekohtade pakkumises. Näiteks on üks sellistest erialadest alushariduse õpetaja. "Täna kehtib keeld eesti keeles õpetamise eest tasu võtmisele. Kuna tasuta õppekohtade arv väike, saame pakkuda seda väikesele osale, aga ülikoolid raha vastu võtta ei saa. [..] Eestikeelne haridus kuivab kokku," sõnas Kallas.

Sarnaselt Reformierakonnale võiks ka Eesti 200 hinnangul olla tasuta esimese kõrghariduse omandamine.

Sotsiaaldemokraadid toetavad samuti tasuta kõrghariduse jätkumist, kuid piiranguid sellele ei teeks. "Kui vaatame Eesti tööturu arengu kiirust, siis inimesed, kes on valmis ümber õppima, siis see võimalus võiks neile jääda. [...] Suures pildis on 100 miljonit väike raha. See raha tuleb riigieelarvest leida ja ma olen kindel, et järgmine valitsus seda teeb," viitas Jevgeni Ossinovski (SDE).

Sarnaselt erakondade ülese teadus- ja arendustegevuse rahastamise SKP-ga siduvale kokkuleppele võiks juhtuda sama peagi algaval perioodil kõrgharidusega.

Tasuta kõrghariduse mõju suhtes kriitiline olnud Keskerakond ei kiirusta seda samuti lõpetama. Küll aga tuleks pakkuda ülikoolidele suuremat paindlikkust ja suuremaid tagatisi üliõpilastele. "Ülikoolidele võib anda võimalust tulubaasi suurendada ingliskeelsete õppekavade suurendamisega, kuid selle arvelt ei tohiks väheneda eestikeelse õppe maht. [...] Kaks kolmandikku (tudengitest) käib tööl. Kui nad seda ei teeks, siis pooled poleks võimelised oma õpingute eest maksma ja hariduse saamisega," viitas Tõnis Mölder (Keskerakond).

Kuula lisaks helilõigust, mida arvasid erakondade esindajad kaasavast haridusest ja koolivõrgu korrastamisest.