Raadio 2 saates "Pulss" käis külas spordiajakirjanik ja Eesti ainuke jalgpalliajaloo doktor Indrek Schwede. Tema sõnul on mänginud paljud jalgpalliuurijad mõttega, et kui Ameerika Ühendriikide majanduslik tõus oleks toimunud 40 aastat varem, võinuks üleilmselt populaarseks mänguks kujuneda pesapall.

"Mina saaksin kujutada end meie ühiskonna lugupeetud pesapalliajakirjanikuna ja kui ma oleksin siia saatesse tulnud, siis te oleksite kindlasti palunud mul mõne kurika kaasa võtta. Ühtlasi oleksin teiega rääkinud sellest, kuidas te pisikesena unistasite pesapalluriteks saamisest," kirjeldas ta.

Schwede selgitas, et 19. sajandi viimastel kümnenditel olid britid maailmas ekspordi poolest ülekaalukalt teistest üle ja valitsesid ookeane-meresid. "Nende sõjaline kohalolek oli võrreldes Ameerika Ühendriikidega sedavõrd suur, et jalgpall võeti igale poole kaasa," rääkis ta, kuidas jalgpall levima hakkas.

Jalgpalli teeb Schwede sõnul paeluvaks seegi, et alati ei võida parim meeskond. Ta võrdles omavahel jalgpalli ja võrkpalli. Kui võrkpallur ei ole suuteline üle võrgu servima, palli vastu võtma, seda täpselt sidemängijale suunama ja ajastatud hüppeid tegema, et pall üle võrgu lüüa, siis meeskond ei võida, sest kõik eelnevalt kirjeldatu nõuab oskusi.

"Jalgpallis sa võid kompenseerida oma tehnilist saamatust või taktikalist taipmatust tohutu tahtmise ja võhmaga. Kui oled vastasel jalus ja rikud nende mängu, siis lõpptulemus on see, et üks valdab küll palli, aga teine võib võita üks null," ütles ta.

Kui jalgpallis on head õnne vaja, siis teiste spordialade puhul on Schwede sõnul õnne osakaal väiksem. "Nõrk jalgpallimeeskond võib hea õnne ja kokkusattumuste korral valmistada üllatuse ja maailmameistriga viigistada või neid suisa võita. Mis sa võrkpalli puhul õnnega pihta hakkad, kui ei suuda palli vastu võtta ja seda üle võrgu lüüa? Jalgpallis juhuslik löök, väike rikošett ja üks null sinu kasuks," kirjeldas ta.

Praegune jalgpalli MM ongi palju üllatusi toonud selles osas, et riigid, kellelt kuigipalju ei oodatud, jõudsid kaugele. Näiteks esimese Aafrika riigina poolfinaali jõudnud Maroko. "See on hea näide, kuidas osad kõvad riigid, nagu näiteks Saksamaa või Belgia, jäävad alagruppi kinni ja üllatusmoment on väga suur. See teebki olukorra põnevaks ja ettearvamatuks," rääkis Schwede.

Jalgpalli populaarsusele on ilmselt kaasa aidanud seegi, et staadionid mahutavad palju pealtvaatajaid. Kui mõelda käsi-, võrk- või korvpalli peale, siis need mängud toimuvad enamjaolt sisetingimustes. Spordihallides on aga vähe istekohti. Schwede ütles, et jäähokit võib küll mängida suurtes hallides, mis mahutavad 10 000 pealtvaatajat, aga jalgpallis on võimalik kohale tuua üle 100 000 pealtvaataja.

Jalgpallurite isiklik tuntuski aitab jalgpalli menukusele kaasa. Ajaloodoktor tõi näite, kuidas linnapildis on ikka näha väikseid poisse ja tüdrukuid, kel on seljas jalgpallisärgid ja turja peal mõne maailmakuulsa jalgpalluri nimi. 

Schwede sõnul võib olla ka nii, et jalgpallitrenni ei minda mitte oma koduklubi või -riigi jalgpalluri tundmise pärast, vaid nähes suuri mänge teleris. "Laps tahab Messiks või Ronaldoks saada. See on nende jaoks motivaator ja aitab erinevates piirkondades spordiala levikule kaasa," rääkis ta.

Jalgpall Eestis

Eesti jalgpallis on olnud erinevaid aegu: 1920–1930. aastatel oli jalgpall Schwede sõnul äärmiselt populaarne. Spordiala oli meedias kõige enam esil, seda küll kõrvuti kergejõustikuga, aga jalgpall oli kõige harrastatum. Samuti ringles jalgpallis kõige rohkem raha. "Langus tuli pärast teist maailmasõda annektsioonidega, aga mitte kohe, vaid kuskil 10–15 aastat läks enne, kui kõik need näitajad kukkusid," lausus ta.

Schwede rääkis, et kuna Eesti oli osa NSV Liidust ja külmas sõjas oldi vastasseisus Ameerikaga, siis see mõjutas ka eesti jalgpalli. Süsteemis sai üleolekut näidata olümpiamängudega. Ühe või teise riigi edu näitasid eeskätt medalid.

Ajaloodoktor rääkis, kuidas kõikidelt võistlustelt oli vaja võita neid võimalikult palju. Medalite ja punktide järgi hinnati ka Eesti spordijuhtide tööd. Kuna jalgpalli puhul tuleb üleval pidada 20–25 inimest ja kamba peale saadakse heal juhul üks medal, siis palju lihtsam oli panustada individuaalsporti.

Küll aga oli Nõukogude ajal populaarne korvpall. Schwede rääkis, et korvpall võttis mõnes mõttes üle jalgpalli koha. Selles vallas saavutatud edu on seletatav sellega, et selle populaarsus oli nii rahvusvaheliselt kui ka üleliiduliselt väiksem. "Terves Baltikumis oli väga hea korvpallialane oskusteave ja seda kasutati ära," ütles ta.

Ajaloodoktor meenutas oma kunagist vestlust Ilmar Kullamiga, keda nimetati Nõukogude Liidus korvpalliprofessoriks, Kullam rääkis talle, kuidas soovis tegelikult üldsegi jalgpalluriks saada, aga kuna tal oli pikkust ja korvpallis hakkas edu tulema, oli igati loogiline, et ta jätkas korvpalliga. "Kui sul läheb kusagil hästi, siis sa tahad seda edasi teha ja läbilöök on kiirem tulema. Nii need valikud langesid. Neid inimesi oli veel, kes noorena mängisid jalgpalli, aga hiljem läksid teiste alade peale, sest seal oli läbilöök tõenäolisem," ütles Schwede.

Eestis hakkas jalgpall taas au sisse tõusma seoses glasnostiga NSV Liidus ja piiride avanemisega. Kui esimesed poiste meeskonnad, Lõvid nende hulgas, said käia läänes, eelkõige Soomes, veidi hiljem ka Rootsis ja mujal Skandinaavias, siis hakati mõistma, et jalgpalli abil saab välismaale. "Kohe, kui Eesti sai vabaks, oli selge, et tuleb MM-ile minna ja ennast võrrelda ikka suurte poistega suures liivakastis, mitte mängida väikseid mänge väikses liivakastis. See oli kindlasti murdepunkt," ütles ta.

Eesti Jalgpalli Liidu sünd

Eesti Jalgpalli Liit sai eile 101. aastaseks. Schwede rääkis, et Vabadussõda oli lõppenud ja kui rahuajal hakati spordielu organiseerima, vajasid kõik spordialad omale katusorganisatsiooni. Selleks oli Eesti spordiliit, kes pidi hakkama saama kõigi aladega.

Kuna aga jalgpall oli tol ajal üks silmapaistvamaid alasid, siis tekkis vajadus oma erialaliidu järele. Eraldi erialaliidu loomise puhul sai määravaks staadionite suurus, mis võimaldasid mahutada kõige enam pealtvaatajaid ja saada ka nende pealt piletimüügitulu. Kui ise raha teenida, saab ka ise oma saatuse üle otsustada. Teisalt sai liidu olemasolul hakata koordineerima suhteid naabritega.

Maja, kus Eesti Jalgpalli Liit asutati, on siiani alles. See asub Tallinnas aadressil Pikk 47 ja omal ajal oli seal sporditarvete kauplus. Liit asutati kaupluse laoruumis.